Eesti Elu
Juhtkiri: Eesti geopoliitiline asend Euroopas
Arvamus 28 Jan 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
The Economist’i väljaandes The World in 2011 vaatleb toimetaja Edward Lucas muutunud ja muutuvat Ida-Euroopat artiklis „Farewell to eastern Europe“ ning arutleb vana mandri uue võimaliku poliitgeograafilise liigenduse üle.

20 aastat on teinud oma töö; endised N. Liidu osad ja mõjupiirkonnad on kardinaalselt muutunud, seetõttu on ülejäänud maailmal aeg vabaneda stereotüüpsetest mõttemallidest ja suhtumisest Ida-Euroopasse kui kolmandasse maailma. Lucas nendib, et kõnealuse piirkonna maade valitsused pole enam ebastabiilsed ja kaootilised nagu pärast raudse kardina langemist ning illustreerib oma seisukohta Eesti näite varal, kus peaminister Andrus Ansipist saab peatselt Euroopa Liidu riikide kolmas kõige pikema staazhiga valitsusjuht. Enam pole ka põhjust tembeldada Ida-Euroopa riike korrumpeerunuteks, kirjutab Lucas ning lisab, et Euroopat oleks tänapäeval õigem liigendada põhja-lõuna, mitte aga ida-lääne suunalisena. Ta toob siin näiteks Eesti ja Sloveenia, mille majanduslik olukord ja madal korruptsioonitase teevad silmad ette näiteks lõunaosas asuvatele Euroopa Liidu (EL) ammustele liikmetele Itaaliale ja Portugalile, Kreekast muidugi rääkimata. Lucas soovitab positiivse arenguga silma paistnud Ida-Euroopa riigid ühendada tähekombinatsiooni ACES (the „advancing countries of Europe“) alla. Eestil on siis au kuuluda sellesse eliitrühma.

Ei tea, kas lugupeetud ajakirjaniku arvamust silmas pidades või mõnel muul põhjusel, kutsus Suurbritannia peaminister David Cameron 20. jaanuaril Londonisse Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, paludes neil tuua kaasa ka teadlasi, spetsialiste ja ärimehi. Eesti edukaid ideid tutvustanud asjatundjatele jäi mulje, et Cameron oli huvitatud nippidest, kuidas kriisi ajal õnnestus mõnel riigil luua nutikaid uusi teenuseid. See andis Eestile tänuväärse võimaluse tutvustada mainekale foorumile oma unikaalseid saavutusi. Peaminister Ansip ütles pärast kohtumist: „Meil on hea võimalus olla kogu Euroopa Liidu uue kasvu veduriks.“ Ajakirjanikud küsisid, kas pole siin äkki tegu mingi uue stabiilse bloki moodustamisega ELi sees. Ansip lõi selle seisukoha kindlalt ümber: „Me oleme põhimõtteliselt vastu igasugustele stabiilsetele blokkidele Euroopa Liidu sees, mis võiksid Euroopa Liidu ühtsust kuidagimoodi kahjustada.“

Aegade jooksul on Eestit paigutatud küll Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse, vahel ka Läänemeremaade hulka. Mõned teadlased on Eestit nimetanud Vahe-Euroopa riigiks, pidades silmas meie riigile igast ilmakaarest osaks saanud geograafilisi, kultuurilisi ja majanduslikke mõjutusi. Kuid mitte see pole kõige olulisem. Kuhu me Eestit geograafiliselt ka ei paigutaks, on ta poliitiliselt sammunud oma kindlat teed. 2. veebruaril, Tartu rahu allkirjastamise 91. aastapäeval võime olla jätkuvalt uhked oma riigi ja rahva üle, sest ükski ajaloo torm pole suutnud meid ja meie vabadust murda.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus