Juhtkiri: Ausa mängu reeglid
Arvamus 02 Jun 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Raha ja poliitika on nagu kana ja muna — ilma esimeseta poleks teist. Ka vastupidiselt. Rahata ei saa poliitikas osaleda, parteid luua, kandideerida. Ning poliitikas olles ei saa ümber ega üle rahast, olgu see riigipiruka jaotamine või selle juurde jäämise tagamine. Raha olulisus poliitilise võimu saavutamisel võib viia olukorrani, kus korruptsioon või isegi organiseeritud kuritegevus hakkavad mõjutama poliitilisi otsuseid.

USAs loodi selle mõju ärahoidmiseks süsteem, mis lubab vaid tagasihoidlike summadega mängida. Political Action Committee kaudu saab eraisik kandidaadile annetada maksimumina vaid $5000.

Kuid erakondade rahastamine võib tulla ka maksumaksja rahadest tema teadmata. Kanadas paljastati äsja Québeci Liberaalide Partei rahastamise strateegia kuritarvitamine.

Eestil on omad mured. Näiteks avalikustati mullu suvel, et kaks Käärikul elavat lihtsat töömeest annetasid Keskerakonnale kumbki 10.000 krooni, mitte omades aga sellisele heldusele vastavat sissetulekut. Poliitilisi annetusi on selgelt võimalik varjata.

Õiguskantsler Allar Jõks tegi 18. mail avalduse, mis rõhutas, et erakondade rahastamine vajab karmimaid kontrollivorme. Jõks märkis, et kuigi ta oli juba 2003. ja 2004. aastal juhtinud Riigikogu tähelepanu erakondade rahastamise kontrolli vajadusele, pole midagi ette võetud. „Kahjuks on erakondadel seni puudunud poliitiline tahe oma rahaasju ausaks, läbipaistavaks ja kontrollitavaks muuta ning seadusandja on jätnud täitmata avalikkuse ees antud lubaduse erakondade rahastamise kontroll sisse seada,“ kirjutas Jõks. Tarvis on kehtestada süsteemne ja sõltumatu kontroll, kuid hetkel puudub Eesti õigussüsteemis vastav organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ning asjatundlikku sõltumatut järelvalvet, leidis Jõks oma ettepanekus Riigikogule. Õiguskantsler andis põhiseadusest tulenevalt oma avaldusega Riigikogule 20 päeva leidmaks konsensust tema ettepaneku täitmiseks ja erakonnaseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Teisipäeval kohtus Jõks president Rüütliga, kes temaga nõustus, et kehtiv erakonnaseadus ei sätesta piisavalt tõhusat järelvalvet erakondade rahastamise üle. Eriti oluliseks peeti rahade järelvalvesüsteemi korrastamist enne riigikogu valimisi kevadel 2007.

Lisaks teatas presidendi kantselei, et „tuleks kaaluda, kas on õigeaegne kaotada 2008. aastast erakondadesse kuulumise piirangud kohtunikele, prokuröridele, politsei- ja piirivalveametnikele, õiguskantslerile ja riigikontrolörile“. Jõks ja Rüütel leidsid ka, et „ametnike ja õiguskaitseorganite teenistujate politiseerimine on ohtlik suund, mis võib vähendada inimestes usku ausasse ja õiglasesse haldamisse ning õigusemõistmisesse“.

Pole siin enam kaaluda. Eesti poliitiline kultuur ja demokraatia areng vajavad ausaid rahastamise reegleid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus