Juhani Tamminen: Eestlane Soomes – kriminaal, strippar või hea eksporttoode? Artikkel DELFIst (2)
Eestlased Soomes 25 Mar 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Juhani Tamminen
www.DELFI.ee

Kohtusin oma abikaasaga Soomes 1992. aastal. Kui rääkisin, et mul on eestlasest elukaaslane, teatas mu venna naine enesekindlalt, et tegemist on kas strippari või prostituudiga, sest kõik Eesti naised on sellised.

Minu naine aga ei esindanud kumbagi nendest elukutsetest, vaid töötas nahatehase raamatupidamisosakonnas.

Eestlased on Soomes sageli kogunud kuulsust varaste, mõrtsukate ja narkoärikatena. Soome vanglad on selliseid täis. Kas aga sellised kriminaalid on suutnud rikkuda eestlase maine Soomes? Tihti nii vähemalt väidetakse.

Krimireporterina aga tean, et eesti sulleritel pole see tegelikult õnnestunud. Suurem osa Soomes tegutsevatest sulidest ja pisipättidest on sellised amatöörid, et jäävad vahele esimestel meetritel. See aga tähendab, et tegelikult on nad rikkunud vaid eesti kriminaalide maine.

Eestlased on ressurss


Eestlased on Soomes väga oluline majanduslik ressurss. Esiteks annavad nad suure panuse mõlema riigi majandusele – nii saatjariigi ehk Eesti kui ka vastuvõtva riigi ehk Soome majandusele.

Aja möödudes sidemed sünnimaaga muutuvad. Kuigi esialgu on keelega raskusi, muutub mõne aasta möödudes Soome keel argikeeleks. Peredesse sünnivad eestlased, kelle sünnimaa on juba Soome.

Alguses jälgitakse Eesti meediat ja võib olla avaldatakse arvamust Eestis toimuva kohta. Üpris kiiresti aga selgub Soomes elavatele eestlastele Eesti poliitikaelu ja ühiskonnaprobleemide algelisus ning laialt leviv valelikkus. Soomest vaadatuna võivad Eesti poliitikud paista kui kehvemapoolsed koomikud.

Helsingin Sanomat, mis kaalub ligi kilo, asendab kiiresti vaid mõne lehekülje paksused Eesti ajalehed. Erinevalt Eestist ilmuvad Soome ajalehed ka pühapäeviti, siis kui inimestel on aega lugeda. Nii õpibki õige pea ka eestlane lugema pühapäevast – nädala kõige tähtsamat lehte.

Tasuta transport?!


Mis te arvate, kas Soome kolinud eestlased on uhked selle üle, kui nende soome sõbrad küsivad Tallinnas tasuta ühistranspordi kohta? Tegelikult on neil eestlastel häbi. Neil on häbi, sest Soome kolinud eestlane on kogenud mikro- ja makromajanduse tõuse ja langusi oma isikliku külmkapi ja kõhu kaudu ning neid teadmisi populismiga ei summuta.

Lausa vastupidi – talupojatarkuse ja tibakese matemaatika koosmõjul liigub lahe teisele kaldale veelgi rohkem eestlasi, kes on oskajad ja hakkajad. Soome võtab nad avasüli vastu ja miks ei peaks?

On ju eestlased turvaline majanduslik ressurss Soomele, mis on üks maailma rikkamatest riikidest. Erinevalt Eestist võttis Soome kriisi ajal laenu, et tagada oma elanikele piisav heaolu. Eesti on aga uhke, et riigil ei ole võlgu. Kuigi seda rõõmusõnumit kuulutatakse üha uuesti ja uuesti, pakib samal ajal järjest rohkem perekondi oma asjad ja kolib Soome.

Mida see aga tähendab? Kui eestlased kolivad Soome, siis toidavad nad sealset tarbimist. Kui kohalikku tarbimist ei ole, siis ei ole ju ka heaolu. Ja muide, heaolu ei võrdu suurte Euroopa Liidu toetustega!

Eestlane Soomes


Üldiselt on eestlane Soomes töökas ja kohustundlik töötaja. Tõsi, esimesed Eesti ettevõtjad käitusid paraku nii, nagu Eesti ärimaastikul tol ajal kombeks oli - Soomet üritati „vallutada“ Hummerite ja BMWdega.

Nüüdseks on asjad muutunud ja tänased eesti ettevõtjad annavad Soomes tööd nii iseendale kui ka mitmetele sisserändajatele. Loomulikult on Soome riik tänulik kõigi maksumaksjate eest ja aja märgina on luksusautodki asendunud tarbesõidukitega.

Paljud eestlased soovivad Soomes osta korterit või elamut. Nii aga tegutsevad inimesed, kes soovivad juurduda uude ühiskonda. Seega on ainult aja küsimus, millal Soome eestlaste lapsed leiavad endale kohalikest elukaaslased. Kas selline perekond kolib tagasi Eestisse? Mõned ehk kolivad, kuid suurem osa mitte. On ju lihtsam tuua vanaema Soome, kui kolida perega Lõuna-Eesti tühjusesse...

Ent Eesti pole mingi erandlik nähtus ajaloos. Nii emigreerusid miljonid iirlased 19. sajandi lõpus kartulisaagi hävimise tõttu Ameerikasse. Kuigi kartuleid meil Eestis on - nii kohalikke kui ka välismaalt tooduid – siis olukorras, kus rahast ei jätku muuks kui nende samade kartulite ostmiseks, ei ole midagi imestada, kui paljud eestlased kolivadki töö pärast Soome.

Meid on petetud?!


Soomest vaadatuna näib Eesti (nii nagu ka Soome ise) teistsugusena. Sageli tekib tunne, et inimesi on petetud – ei jõudnud Eesti Euroopa viie rikkaima riigi sekka, ei ole üles ehitatud suurtööstust ega anta kõrgharidustki päris tasuta.

Olukorras, kus koolitoit on paljude laste ainuke soe toit terve päeva jooksul, on üsna raske innustuda Tallinna „pilvelõhkujatest“ ja Eesti eduloost. Ent kindlasti on paljud valgalased minuga ühel meelel, et Eesti on teinud siiski tiigrihüppe. Jah. Eesti on hüpanud üle oma inimeste tuleviku...

Haanjast vaadatuna paistab Eesti hoopis teistsugusena kui Toompealt. Võib olla peaksid ka toompealased vahetevahel Eestit külastama?


Kas eestlaste võimalus töötada Soomes jätkub ka tulevikus? Loomulikult on arutelu sisserändajate arvu piiramise üle osa Soome poliitilisest debatist. Teisalt on tõsi ka see, et eestlasi pole see arutelu kunagi puudutanud, sest nad on soomlastele vajalik ressurss. Töökad eestlased on soomlastele meelt mööda. Lisaks muutuvad eestlased oma olemuselt aasta aastalt üha rohkem soomlasteks.

Jalgadega hääletamine

On kurb, et räpane poliitika, korrumpeerunud ametnikud ja luureskandaalid murendavad eestlaste eneseusku. Nii jääb osa rahvast üles ehitama paremat Eestit ning osa hääletab jalgadega. Kõige nukramad lood on aga nende otsuste tõttu Skype’i vahendusel üles kasvanud lastega. Pean silmas lapsi, kel mõlemad vanemad töötavad Soomes ja peresisene suhtlus toimubki vaid Skype’i vahendusel.

Soomlaste süda tilgub verd, kui ajakirjanduses ilmuvad järjekordsed lood skype-lastest. Ja nii panustabki Soome riik üha suuremal määral eestikeelsesse õppesse. See tähendab, et vanematel on kergem võtta oma lapsed ehk Eesti riigi tulevik endaga Soome kaasa.

Kindlasti ei ole Soome kolinud eestlane kadunud hing. Pigem võiks teda võtta kui rahvuslikku müügimeest, vahendit, mis toob meile kõigile parema tuleviku. Mõelgem, et eestlane on Soomes nagu ankur, millest tuge saades saab Eesti ehitada oma kodanikühiskonda.

Ootan põnevusega esimesi uuringuid sellest, millised on eestlastest sisserändajate mõjud Soome rahvamajandusele. Seda oodates võiksid aga Eesti poliitikud aru saada sellest, et Soome kolinud eestlane on Eesti üks parematest ekspordiartiklitest. Kahjuks.

(Autor on Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud.)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus