Langes pehmet lund, kui sõitsime „Drop In Center'isse“ Eesti Pensionäride Klubi jõuluõhtut pidama. Selles riiklikus asutuses on igast rahvusest huvigruppidel võimalus endale ruum ja aeg varuda. Meie päralt oli neljapäeva, 7. detsembri õhtupoolik.

Nii koguneski meid rõõmsas jõulumeeleolus 18 inimest. 10 meie rahvuskaaslast elab nüüd „Suomi-Eesti Majas“, „Kotitalos“ või „Mauno Kaila Kotis“ — vastavalt sellele, kuivõrd keegi abi vajab.

Eelistus neis majades on soomlastele ja eestlastele, sest see kompleks valmis nende kahe rahvuse algatuse, rahastamise ja töö tulemusena. Kui aga pole küllalt soovijaid eestlaste ja soomlaste hulgast, siis võetakse ka teisi, sest Kanada riik on selles ettevõttes samuti osanik.

Jõululaud oli meeldivalt kaunistatud ja kaetud. Meie „nooremad“ vanaprouad olid oma parima kokakunsti vaja pannud. Õhtusöök oli tõesti väga maitsev ja mitmekesine.

Klubi esimees Herman Kirss tervitas kõiki ja tänas perenaisi. Ta palus vanimail meist — Erich Männistel öelda söögipalve.

Peale õhtusööki istusime veel kaua ümber laua ja jagasime üksteisega uudiseid. Olime huvitatud nende kaasmaalaste käekäigust, kes ei ela enam oma kodus. Tuli välja, et kõik nad on väga rahul ja rõõmsad. Hea, et meil on sellised võimalused juhuks, kui ei saa oma katuse all enam iseseisvalt, ilma abita hakkama. Eks meil kõigil tuleb seda arvestada, et kui me ise enam toime ei tule, tuleb avaldus meie hõimlaste ja meie enda ühiskodusse sisse anda.

Lahkusime oma jõulukoosviibimiselt hea tundega südames. Väljas sadas aga edasi ilusat ja laia lund, mis meenutas lapsepõlve jõule, kui sõitsime hobuse ja saaniga kirikusse.

Märkmed: