Järgnev on lugu tohutust kokkusattumuste jadast, millest sai kahe Toronto eesti pere rõõmupäev. Või kas on olemas kokkusattumusi?... Maailm oli järsku tol 2007 aasta jõululaupäeval eriti armsalt väike, sest kaks naist, kes lootsid omavahel ühise jõuluõhtu söögilauas „rasedusjutte jagada“, tõid hoopis sel ajal oma esimesed maimukesed ilmale sama haigla samas koridoris. Aga seda kõike said nad alles hiljem teada.
Abielupaarid Viive Kittask ja Mart Leppik ning Krista Kaju Baxter ja Erik Holmberg teadsid küll, et nende laste sünnitähtajad on detsembri lõpus, umbes nädalase vahega ning et mõlemal oli kavas sünnitada kesklinna Women's College haiglas, kuid pühade lähenedes lootsid emad veel beebidega n-ö „ühes tükis“ vaikselt jõulud mööda saata. Eriti lähedased sõbrad nad siis veel ei olnud, kuid Viivest ja Erikust olid saanud hõimlased ja sellepärast nad kõik ühele jõuluõhtu koosviibimisele oodatud olidki.
Vähem kui 5% titekesi sünnib arsti poolt arvestatud sünnitähtajal, sest ainult laps ise teab, millal on õige aeg! Viive ja Mardi tütar saabus prognoositust neli päeva varem, andes piisavalt häirekella, et vanemad juba kell pool kaheksa 24. detsembri hommikul haiglas olid. Alul soovitati neil rahulikult minna hommikusööki sööma, kuid Viive tajus, et see ei ole vast kõige õigem mõte.
Väikese maailma väike Toronto eesti ühiskond on jõululaupäeval nagu küla, mis jaguneb eri pühakodadesse. Keskpäevasel Peetri kiriku jõulujumalateenistusel märkasid tuttavad, et Kittaskite pere oli kirikus, kuid puudusid Viive ja Mart. Paar tundi hiljem teadsid juba nende ühised Vana-Andrese kogudusse kuuluvad sõbrad, et Viivel on sünnitus alanud. Pere ja jeesuslapse sünni kesksed jõuluevangeeliumi lugemised olid tol päeval paljudele hoopis teise tähendusega. Kell 13.56 oli sündinud terve tütarlaps Silje Mia Leppik.
Kell 11 samal hommikul haigalasse jõudnud Kristale ja Erikule oli arst samuti soovitanud minna Tim Hortonisse kohvitama. Nemad mõtlesid aga, et kasutavad juhust päkapikke mängida ja viia Eriku õdede lastele kingid ära. See tundus olevat õilis mõte, kuni nad otsaga liiklusummikusse sattusid. Parem karta kui kahetseda — see mõte sundis tegema kiiremas korras ümberpöörde südalinna poole, haiglasse tagasi.
Perega palatis puhkaval Viivel tuli järsku mõte küsida medõelt, kas Krista oli äkki haiglasse sisse kirjutatud. Paari minuti pärast ilmus nende uksele ootav isa Erik ja kohtas vastsündinud tirtsu ning soovis perele õnne. Krista meenutab ka tagantjärgi, et laps, kelle nuttu ta koridoris kuulis, oli Leppikute Silje, keda parasjagu kaalumisele toimetati!
Kaheksa tundi peale naabritüdrukut, kell 21.46 saabus väike Liia Grace Holmberg, kelle nimi on kummardus tema vanaemadele: varalahkunud Livia Holmberg, keda kusuti Lia ja Lilian (Kaju) Baxter, keda hüütakse Lii. Jõuluõhtu erireeglite tõttu lubati Krista kogu „vahmiil“ erandkorras sünnitusosakonda: esmakordsed vanavanemad Lii ja Bob Baxter ning õde Annie abikaasaga. Tõelise õnneseenena on Liial ka 3 vana-vanavanemat: Helme Kaju Krista ema poolt ja isa vanemad Gerre ja Mory Baxter. Veel on tal 3 tädi ja Eriku poolt 5 nõbu.
Suurim jõulukink juba käes, ootas Viive ometi jõuluvana (vanemate näol) ning kuuldes kõrgete kontsade klõbinat koridoris, hõikas koheselt „Ema!“ Esimese külalisena astus tuppa hoopis täditütar Kiiri Sandy. Viivel oli ometi samavõrd hea meel, kuna Kiiri on tema erakordselt lähedane sõber ja pealegi neli aastat kaugel Itaalias elanud.
Vanavanemateks saanuid oli veelgi rohkem sel päeval. Kaks paari olid koguni ühel jõuluõhtu koosviibimisel, mille võõrustajateks olid Liia värske vanaisa Silver Holmberg ja tema elukaaslane Kadri (Tamme) Sandy ning külaliste seas Silje puhul esmakordselt vanavanemateks saanud Avo Kittask ja Madli (Tamme) Kittask. „Õnne sünnipäevaks sulle“ kõlas selles majas kaks korda, rääkimata õnnejoovastuses vanaisade „Liia, Mia, Liia, Mia!“ hüüust. Sellist pidu ei peeta iga päev.
Mardi vanemad Tiina Lipp Leppik ja Udo Leppik said ka esmakordselt vanavanemateks, ning Siljel on kokku 3 onu ja üksainus kullatükist vanavanaema Vaike Kittask.
Pereliikmete kodude vahet ringlev jõuluõhtu olemine sel aastal täpselt sarnast kooslust ei näe; pealegi on pered liiga suureks kasvanud. Silje igal juhul jookseb jõuluvana juurde ise ja võibolla Liiagi, praegu ta igaljuhul seisab oma jalul. Kui temas on piisavalt hiidlase sitkust, mida ta mõlema vanema vastavast poolest on pärinud, siis teeb ta selle ära! Jõuluimesid on mitut masti. Palju õnne ja rõõmsaid jõule!
