Jänes jätkab võitlust Niguliste eest PM
Eestlased Eestis 19 Jun 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Grete Roždestvenski PM

Riigikohus jättis jõusse Tallinna linnakomisjoni otsuse tunnistada Niguliste kirik tagastamis­kõlblikuks Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK), kuid kultuuriminister Laine Jänese kinnitu­sel jääb hoone sellest hoolimata riigi kätte.

Jänese sõnul kohandati Niguliste kirik juba taastamistööde käigus spetsiaalselt kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni eksponeerimiseks, mistõttu tuleks see jätta endiselt riigi omandisse.

«Niguliste on pealinna ja kogu Eesti kultuurielus olulisel kohal, seal säilitatakse ja eksponeeritakse hinnalisi kunstiväärtusi just nimelt muuseumile ettenähtud erilistes tingimustes,» lisas ta. «See on olnud nii juba enam kui veerandsaja aasta jooksul.»

Vastates küsimusele, mida kultuuriministeerium Niguliste kiriku riigi omandis säilimise nimel ette kavatseb võtta, jäi Jänes napisõnaliseks ning märkis vaid, et edasine tegevus on kavandamisel. Kõige tõenäolisem on see, et kultuuriminister viib valitsusse otsuse jätta muuseumina kasutusel olev kirik EELK-le tagastamata, sest see on riigile niivõrd oluline kultuuriobjekt.

Niguliste kirikus olevate paljude kultuurivarade seas on ka näiteks fragment Bernt Notke hindamatust «Surmatantsust», mis on üks kuulsamaid kunstiteoseid Eestis.

EELK tahab kirikut tagasi

«Me oleme kultuuriministriga samal seisukohal ja muuseumi seisukoht on jätta Niguliste tagastamata kui vajalik kultuuriobjekt,» sõnas Postimehele ka Niguliste kiriku haldaja Eesti Kunstimuuseumi kommunikatsioonijuht Marika Pärn.

EELK kantsler Urmas Viilma tõdes, et EELK on Niguliste tagastamisel olnud alati õigustatud subjekt ega kavatseks tagastamise korral mitte kuidagi välja tõrjuda Niguliste kiriku kunstiväärtusi ega aktiivset muusikategevust. «Niguliste kirik on ja jääb nii või teisiti kultuuriobjektiks, muuseumi- ja kontserttegevus ei kaoks sellest hoonest ka siis, kui sellest saab kirik sakraalses mõttes,» lisas ta.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul oleksid kultuuriminister ja valitsus võinud kohe otsustada Niguliste tagastamata jätta ning riigikohtuni välja viinud vaidlusega raha ja aega mitte raisata. Võrk näeb kultuuriministri ja valitsuse otsustamatuse taga riigi soovi, et EELKga võitleks linn ise.

Linn tegi pöördumise

«Praegune valitsus pole pikemat aega vastu võtnud ainsatki otsust sisuga, et miski jäetakse õigusjärgsetele omanikele tagastamata,» lisas ta. «Linn pöördus just uuesti rahandusminister Jürgen Ligi poole, et ta teeks valitsusele ettepaneku, et Niguliste kirikut ei tagastataks.»

Kultuuriminister Jänes plaanis ka 2007. aasta oktoobris teha valitsusele ettepaneku jätta kirik tagastamata, kuid vastav eelnõu pole valitsuse istungile seniajani jõudnud.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjon tuvastas oma otsusega juba 1996. aastal, et Niguliste kiriku hoone võõrandati õigusvastaselt ja EELK on õigustatud nõudma selle tagastamist.

Kultuuriministeerium asus aga seisukohale, et EELK õigustatud subjektiks tunnistamine ei olnud põhjendatud ning taotles ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni varasema otsuse muutmist. Kuna komisjon keeldus varasemate otsuste muutmisest, esitas ministeerium riigi nimel kaebuse halduskohtule.

Tallinna halduskohus jättis Eesti Vabariigi kaebuse rahuldamata ning rahuldamata jäi ka ringkonnakohtusse esitatud apellatsioonkaebus. Eelmisel kolmapäeval otsustas riigikohus Eesti Vabariigi kassatsioonkaebust mitte menetleda, millega jõustus halduskohtu otsus, et Niguliste kirik tuleb EELK-le tagastada.

Grete Roždestvenski on Postimehe suvereporter

KOMMENTAAR

Jüri ­Kuuskemaa
kunsti­ajaloolane

Niguliste kiriku tagastamine tundub mulle olevat mõistusevastane. Mina olen alati olnud arvamusel, et see peaks muuseumi- ja kontserdisaalina jääma kultuuriministeeriumi hallata.

Niguliste kirik oli saksa koguduse kirik ja kogudus lahkus 1939.-1940. aastal. Seega ei ole kirik EELK-le kunagi kuulunudki ja selle tagasi küsimine on põhjendamatu.

Olen kirikuringkondadest kuulnud arvamust, et ilmalik kirik, kus saaks sakraalsete ürituste kõrval korraldada ka midagi muud, on hea. Kui ma vaatan pühapäeva hommikul mõne meie luteri kiriku ukse vahelt sisse, tunduvad need tühjad olevat kui Jaani kirik välja arvata.

Niisiis pole ka praktilist vajadust Tallinna uue luteri koguduse loomiseks.

EELK ambitsioonid on seda enam liialdatud, et arvatavasti hooldaks Niguliste kirikuhoonet edasi riik, mitte EELK ise. EELK oleks pelgalt omaniku staatuses.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus