Samal ajal kui Euroopasse suunduvad tuhanded sõjaõuduste eest pagejad, kellest paljud juba teel hukkuvad, on paljudes Euroopa Liidu uuemates liikmesriikides rullunud lahti üks teistsugune tragöödia. Riigid, mida tuntakse koondnime all Ida-Euroopa, kuhu kuulub ka minu kodumaa Poola, on näidanud endid ebatolerantsete, ebaliberaalsete, ksenofoobsete ja neid veerand sajandit tagasi vabadusse kandnud solidaarsuse unustanutena, kirjutab tunnustatud ajaloolane Jan T. Gross.

Need on samad ühiskonnad, mis enne ja pärast kommunismi langemist «Euroopasse naasmisest» kisasid ja kinnitasid uhkelt, et jagavad tema väärtusi. Aga mida nende meelest Euroopa üldse tähendab? Alates 1989. aastast – ja eriti 2004. aastast, mil neist said Euroopa Liidu liikmed – on need Ida-Euroopa riigid saanud Euroopa strukturaal- ja ühtekuuluvusfondidest palju kasu. Praegu ei ole nad aga sugugi nõus panustama, et aidata lahendada Euroopa suurimat põgenikekriisi pärast II maailmasõda.

ELi liikmesriik Ungari on terve maailma silme ees tuhandeid põgenikke väärkohelnud. Peaminister Viktor Orbán ei näe, et peaks käituma kuidagi teisiti: põgenikud on Euroopa probleem, leiab ta, nad on Saksamaa probleem.

Orbán ei ole ainus, kes nii arvab. Isegi Ungari katoliku kiriku piiskopid järgivad Orbáni joont. Szeged-Csanadi piiskop Laszlo Kiss-Rigo on öelnud, et moslemitest migrandid «tahavad üle võtta» ja paavst, kes on kutsunud igat katoliku kogudust põgenikke vastu võtma, «ei tunne olukorda».

http://arvamus.postimees.ee/36...

Märkmed: