Jaht maailma otsituimale mehele jõudis Eestisse PM
Rahvusvahelised uudised 04 Jan 2018 EWR OnlineEWR
Villu Päärt

reporter
Mari Mets
reporter
4. jaanuar 2018
Bitcoin. | FOTO: BENOIT TESSIER/REUTERS
https://pluss.postimees.ee/436...

Ta kadus nagu vits vette. 2011. aasta aprillis kirjutas virtuaalraha bitcoin’i looja Satoshi Nakamoto nime all lühikese meili, mainides, et läheb nüüd teiste asjadega edasi.

Sealt peale pole Satoshi Nakamoto endast enam elumärki andnud. Bitcoin’i buum aga aina paisub ning müstiline Satoshi Nakamoto on selle buumi laineharjal tõusnud maailma poolesaja rikkaima inimese hulka – eilse seisuga oli tema kontol 12 miljardi euro väärtuses bitcoin’e. Võrdluseks, Eesti tänavune riigieelarve on 10,3 miljardit eurot.

2008. aasta 31. oktoobril postitas keegi Satoshi Nakamoto krüptograafidele mõeldud keskkonda metzdowd.com artikli, milles kirjeldas bitcoin’i ehk virtuaalset rahasüsteemi, kus tehinguid saab teha ilma kolmanda osapoole – meie igapäevamaailmas on selleks pank – kaasabita.

Nakamoto registreeris veebilehe bitcoin.org ning kutsus teisi appi, et virtuaalraha aktiivselt arendada. Ühel tema profiilil on kirjas sünniaeg: 5. aprill 1975.

Kui ta kaob, algavad üle maailma otsingud. Kes ta on?

Eeskätt on sihikul krüpograafid ja arvutiteadlased Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Kuigi Nakamoto on esinenud jaapanlasena, ei pea otsijad seda tema päritoluriigina tõenäoliseks. Bitcoin’i tarkvaras ega koodides pole märkigi jaapani keelest. Nakamoto pooltuhat saadetud meili ja sõnumit on korralikus inglise keeles, seejuures näib keelekasutus viitavat Ameerika asemel pigem Briti saartele. Nii kasutab Nakamoto näiteks väljendit «bloody hard» (pagana raske), mida pruugivad inglise keele rääkijad siinpool Atlandi ookeani.

Üks innukas foorumi liige võttis vaatluse alla kõigi Nakamoto sõnumite saatmisaja ning järeldas, et Eesti aja järgi hommikul kella 7 ja 13 vahel bitcoin’i looja magab. Seega peaks ta elama USA idarannikul.

Vihje annab ajatempli tehnoloogia

2017. aasta viimasel päeval saadab aga Los Angeleses töötav advokaat Justin Sobaje Eesti poole teele e-maili. Ta on veendunud, et tema adressaat on kogu maailmas tagaotsitud Satoshi Nakamoto.

Ta saadab samasisulisi kirju veel suurte Ameerika ajalehtede toimetustesse – Los Angeles Times, New York Times. Inglismaalt valib ta bulvarilehe The Sun, sest see on just paar päeva tagasi Nakamoto teemal pika loo avaldanud.

3. jaanuari viimasel tunnil tuleb Sobaje meil Postimehe toimetuse meilikasti – peatoimetajale ja kõigile uuriva toimetuse ajakirjanikele. «Mul on teooria, et bitcoin’i tundmatu autor Satoshi Nakamoto on eestlane. Ta on Helger Lipmaa,» kirjutab Sobaje.

Lipmaa on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi krüptograafia juhtivteadur.

Sobaje kirjutab, et on veendunud – tuginedes artiklile, milles Nakamoto bitcoin’i olemust esimest korda kirjeldas –, et selle kirjutise autor(id) pidi(d) olema väga täpselt kursis ajatemplitehnoloogiaga ja räsipuudega.

Just see on Helger Lipmaa doktoritöö ja 1990. aastate lõpus ilmunud teaduartiklite fookus.

Järgmise trumbina lööb Sobaje lauale, et bitcoin’i tehnoloogiat esimesena kirjeldanud artiklis on viited kaheksale varasemale teadusartiklile. Neist kolmele on viidanud Lipmaa oma doktoritöös, mis kaitsti Tartu Ülikoolis 1999. aastal.

Lisaks on Lipmaa oma kodulehel viidanud veel kahele artiklile, millele bitcoin’i anonüümne leiutaja oma algartiklis viitab. Järeldus: Lipmaa teab viit artiklit kaheksast.

Sobaje jätkab: «Satoshi oli kogenud C++ programmeerija. Lipmaa lõi firmas Cybernetica ajatempli programmi.» Ta loeb üles Lipmaa tööaastad seal firmas, mis lõppesid kaks aastat enne bitcoin’i sündi.

Satoshi Nakamoto oli matemaatikas üliandekas, järeldab Sobaje, ning jätkab: Lipmaa võitis Eesti matemaatikaolümpiaadidel keskkooliõpilasena poodiumikohti, ülikooliõpingud lõpetas kiitusega kolme aastaga.

Sobaje läheb edasi: Nakamoto sünnipäev on veebi andmeil 5. aprill 1975. Lipmaa sünnipäev on sellele kuupäevale väga lähedal, kui ühest kohast lahutada kolm ja teise kohta liita kolm.

Kuidas tekkis nimi Satoshi Nakamoto? Sobaje on leidnud Lipmaa kodulehelt kolme Jaapani krüptrograafi: Satoshi Obana, Junko Nakajima, Takeshi Okamoto nimed ning järeldab, et maailma otsituima mehe nimi on nende kolme põhjal kokku pandud.

Nakamoto korralik inglise keel? Sobaje on leidnud vastuse: Lipmaa oli kaks aastat Londonis külalisõppejõud.

Sobaje on leidnud tuge oma teooriale ka Lipmaa blogist. Kui viimane Londonist tagasi Eestisse kolis, registreeriti just samal ajal bitcoin.org. Lipmaa on oma blogis kirjutanud, et pole tükk aega midagi kirjutanud, aga põhjus pole mitte selles, et ta pole midagi teinud, vaid selles, et tegemist on liiga palju.

Nakamoto oli veebis väheaktiivne 2008. aasta septembris ja detsembris. Sobaje leiab selgituse: Lipmaa oli vahepeal hõivatud konverentsidega Taiwanis, Hong Kongis, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Sobaje jätkab, et paljude inimeste väitel peab Nakamoto olema üliandekas. Lipmaa on ise kirjutanud, et tema IQ on 162.

Kui Nakamoto 2008. aastal veebis aktiivseks muutus, siis pani Lipmaa oma blogi kinni.

Sealt edasi laskub Sobaje juba pisiasjadesse, leides, et nii Nakamoto kui Lipmaa kasutavad veebisuhtluses sarnaseid väljendeid ja märke: BTW, just ja :). Kogu tõestus.

Lipmaa seost ei mõista

Helger Lipmaa ise vastab lõpuks kõnele Skype’is. Ta pole hoolimata korduvast katsetamisest varem päeva kestel Postimehe kõnedele, SMSidele ega meilidele vastanud. Ütleb, et oli raske päev.

«Mina pole kindlasti Satoshi ja ma ei saa aru, miks ta just minu nime on välja otsinud,» ütleb Lipmaa.

Ta jätkab, et Sobaje on tõmmanud seose plokiahelate (see on lahendus, millel põhineb bitcoin – toim) ja ajatembelduse vahele. «Mul on hea meel, et laiem avalikkus on hakanud aru saama, et need kaks valdkonda on omavahel seotud,» lisab ta.

Lipmaa sõnul jõudis Sobaje oma uurimistöös küll 1990. algusesse, kuid tal jäi märkamata ajatempli tehnoloogias põhjapanev artikkel, mille Lipmaa, Ahto Buldas, Jan Willemson ja Peeter Laud avaldasid 1998. aastal.

Lipmaa ütleb, et temaga on ühendust võtnud ka ajaleht The New York Times.

Ta räägib, miks ta on veendunud, et bitcoin’i autor ei olnud krüptograaf: süsteem on keerukas, aga kaugel ideaalsest. Lisaks puudub kasutajate anonüümsus. Seetõttu teab nüüd kogu maailm, et Satoshi Nakamoto, kes iganes ta ka poleks, on pööraselt rikas inimene.

Lipmaale endale kuulub Tartu kesklinnas kolm korterit ja üks korter Pärnumaal.

Lõpetuseks palub Lipmaa oma nime ajakirjanduses mitte mainida.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes tegi 1990. aastate lõpus Lipmaaga koostööd ajatempli tehnoloogia väljatöötamisel, naerab laginal, kuuldes, et Ameerika jurist peab Lipmaad Nakamotoks. «See ajatemplite ala oli väga väike, ega seal ei olnudki palju tegijaid toona,» ütleb Buldas.

Ta selgitab, et bitcoin on nagu ülemaailmne arveraamat ja kõigis neis umbes viies tuhandes serveris on selle arveraamatu koopia. «Teadlaste seltskond, kes neil aastatel sellega tegeles, ei olnud väga suur, aga samas on teisigi Nakamoto kandidaate. Ma ei taha öelda, et Lipmaa ei ole Satoshi Nakamoto, kuigi ma hästi ei usu seda, aga ei saa ka välistada.»

«Mul kahjuks pole tõendeid ei poolt ega vastu,» ütleb ta. «Me kõik oleks võinud olla need Nakamotod.»

Samas märgib Buldas, et vaadates bitcoin’i olemust, pidi selle taga tõenäoliselt olema terve rühm, mitte vaid üks inimene.