Üks mees on Eesti Maja kunstisaali toonud oma tööd, mõtisklemaks inimeseks olemise üle.
Kaks vanemat daami seisavad tema Tallinna vaate ees: „Mida see kunstnik on küll teinud meie vana armsa linnaga?“

Head prouad, seda pole teinud kunstnik. Rämpsarhitektuur tänases EV pealinnas on suuresti püsti linnavalitsuse lahkel loal. Uushooned võivad hetkel ehk huvitavad ja intrigeerivadki olla, aga hirm tuleb peale – mismoodi need odava materjali lasud näevad välja mõnekümne aasta pärast? Kommunistlik ehitusrisustus meil juba on, on’s väga vaja uusi äpardusi?

Jaan Tengi kunsti vaadatakse huviga tulevikuski. Maalid on rõõmsameelsed ja värviküllased, sisukad. Temaatikalt linna- ja loodusvaated, lillemaalid ja abstraktsioonid.

Pilku köidavad LABORATOORIUMI TÄNAV, VIRU VÄRAV, MÄNNIMETS, PUNANE MÄND, PÄEVALILL, NEURON 6, 8, 4. Pikemalt peatumata ei saa mööda massiivsest ja jõulisest skulptuurist.

Meeldiva üllatuse valmistab väikene väljapanek graafikat, mis enamuses teiste autorite tööd. Jaan Tengile lisaks E. KOCH, JOH. NAHA, FR. JORGENSON, E. RÜGA, T. KULLES, O. SOANS, A. KÜTT.

Eesti kodudes on ohtralt huvitavat kunsti. Olen mõelnud, et nii mõnigi erakogu vääriks omaette avalikku näitust. Ehk leidub keegi hakkaja inimene, kes julgeb „Tengi teha“oma koguga?

Tagasihoidliku ja rõõmsameelse Jaani elu-, haridus- ja töökäik on köitev. Sündinud Tallinnas, elanud Rootsis, Inglismaal ja Kanadas. Õppinud Toronto Ülikoolis inseneriteadusi, aga bakalaurusekraadi saanud hoopistükkis kunstiajaloo, tajupsühholoogia ja tehnoloogia alal. Magistrikraadi saanud arvutirakenduse ja multimeedia vallas.

Kunstikursused Ontario Kunstikolledzhis ja mujal.Töötanud George Brown Kolledzh’is ja pensionipäevini Fleming Kolledzh’is Peterborough’s. 1992. aasta möödus õppejõuna Tallinnas. Edaspidi elabki ta nii: 9 kuud Kanadas ja 3 kuud (aprill, mai, juuni) Eestis, kus õpetab Tallinna Ülikooli ja Kunstiakadeemia tudengeid. Tal on oma ateljeed ja galeriid Peterborough’s ja Tallinnas. Kuulub Kawartha Kunstnikke Gruppi, on EKKT liige.

Jaan Tengiga on meeldiv vestelda. Nagu käisest pillab ta teooriaid ja seisukohti. Oma mõtete laiemasse ringi toomiseks lubab raamatu kirjutada. Ootame ära.

Ajaleht pole kahjuks koht, kus Jaani mõtteid saaks laiemalt arutada. Ei suuda aga kiusatusele vastu panna, toon nendest siin mõned esile:

• Meeldiv on maalida lilli – tärkamisest närtsimiseni. Taime elu on väga kontsentreeritud, tema elu kogu oma avaldusvormides kestab vaid ühe suve.

• Kunstiteose loomine on ainuomane vaid inimesele, looming on mõtestatud. Jutud ahvide „loomingust“ ja „eeslisaba maalidest“ on rumal spekulatsioon.

• Kunstiteose juures töötades saab suurima elamuse tegija, aga ei tohi kunagi unustada kommunikatsiooni vaatajaga. Iga inimene elab omas maailmas, kunstnikul tuleb leida tee nendesse universumitesse. Igamees ei pea kogu pildi tervikut mõistma, küll aga oskama leida sümbolid, mis loojat ja kunstihuvilist ühendavad. Kommunikatsioon peaks olema vastastikune.

• Kunstnik peab olema humanist.

Kohtumine Jaan Tengi ja tema kunstiga aitab tunda rõõmu elust ja inimeseks olemisest.

Märkmed: