Tallinnas, 19. veebruaril 2015 - Jaan Krossi 95. sünniaastapäeval.
Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis kunstiteadlane ja kultuuriloolane Ants Hein

Jaan Krossi sihtasutuse poolt igal aastal väljaantava Jaan Krossi kirjandusauhinna tänavune laureaat on Ants Hein. Selle tunnustuse pälvis ta 2013. aastal ilmunud teose „Õisu“ eest, mille sisulise rõhuasetuse avab täielikumalt alapealkiri: „Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur“. Lugejale avaneb mõisahoonestuse ehituskunstiline pale läbi isikute-omanike esteetilistest ideaalidest, omanike vahetumistest tingitud muutustest, majanduslike olude teisenemisest ja alates 19.sajandist ka riigivõimu bürokraatlikust sekkumisest (viimast majandus-tööstushoonete puhul) põimunud seoste. See mitmetahuline üldpilt on Ants Heina poolt esitatud asjalikus, hästihaaratavas lausestuses, milles
tabav sõnakasutus tagab vajadusel asjakohased, vaoshoitud emotsionaalsed rõhutused. Erialaliselt on teoses rida täiendusi varem teadaolevale nii mõisaansambli üldise arhitektuurilise kujunemise kui ka üksikasjade osas. Näiteks annab autor esmakordselt põhjendatud seletuse kahe 1760. aastatel loodud marmorskulptuuri kohta ja seda nii nende personifikatsiooni kui ka valmimisloo osas. Ants Heina panus meie mõisaarhitektuuri uurimisse on olnud viljakas ja mitmekülgne. Raamatuvormis algab tema tegevuse publitseerimine 1996. aastal ilmunud teosega „Hüljatud mõisad“. Järgnevalt on temalt ilmunud rida nii mõisaarhitektuuri üldisemalt kajastavaid teoseid („Eesti mõisad“. 2002, täiendatud trükk 2009: „Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini“, 2003 jt.) kui ka rida üksikmõisate käsitlusi („Koluvere“ 2009; „Kiltsi mõis“, 2011; „ Sagadi mõis“, 2011 jt.).
Mõisaarhitektuurile pühendatud raamatute reast eraldiseisvaks tähtteoseks Ants Heina loomingus on
Eesti Üliõpilaste Seltsi hoonele pühendatud „Maja kui sümbol“. Autori terase uurijapilgu läbi avaneb täiesti uudne vaade selle legendaarse ehitise valmimisloole, misjuures esmakordselt näidatakse Karl Menningu olulist osa selle sümbolhoone projekteerimisloos.

Jaan Krossi sihtasutuse asutasid 2009. aastal Ellen Niit, Eerik Kross ja Märten Kross. Jaan Krossi kirjandusauhinda antakse alates 2010. aastast iga aasta veebruarikuus viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljapaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. Varasemad auhinnasaajad on (ajalises järjestuses) Ain Kaalep, Mats Traat, Jüri Hain, Enn Nõu ja Juhani Salokannel.

Auhind antakse üle Kirjanke Liidu saalis pidulikul koosviibimisel 25.veebruaril kell 18:00
Lisainfot annab auhinnakomisjoni esimees Jaan Undusk:

Märten Kross
Jaan Krossi Sihtasutuse nimel

Märkmed: