JAAK UIBU: Rahvas ja tema akadeemia (järg EWR 8. juuli 2015 artiklile)
Eestlased Eestis 15 Dec 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Rahvas ja tema akadeemia (järg EWR 8. juuli 2015 artiklile)
Jaak Uibu

link 8.juuli artiklile: http://www.eesti.ca/rahvas-ja-...


1. Lp ETA peasekretär, TTÜ prof Margus Lopp, 19.11.2015
Ärakiri .

Lugesin Teie mõteterohket arvamusartiklit 18. novembri Postimehes Varjaagid ja Eesti teadus. Selles oli esile toodud küsimus Kas varjaagide kutsumine (välismaalt professorite sisseostmine) aitab lahendada põhiküsimust – eesti rahva kui kultuurrahva püsimajäämist? Niisiis muretsete eesti rahva püsimajäämise eest. Sellega seoses pean meenutama sellesuvist kirjavahetust Eesti Teadiste Akadeemia juhtkonnaga, mis küll ei kinnita tegelikku muret rahva pärast. Aga Teie võimuses peasekretärina on olukorda muuta, sellepärast esitan faktid. Lühiduse huvides on jäetud ära meiliposti lisamaterjalid, sealhulgas 10. juuni seminari ettekande, mis viis Riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühma moodustamiseni. Ära on jäetud ka kirjade koopiate adressaadid, kuid Teile ETA presidendi kirjade koopiad saadeti.

Niisiis, prof Margus Lopp, palun Teid üle vaadata Akadeemia juhtkonna 29.06.2015 koosoleku seisukohad rahvastikukriisist ja koostööst Toompea Haridusseminariga ning tänaseks Riigikogus moodustatud Eesti rahvastiku toetusrühmaga. Muutes Akadeemia tolerantsemaks rahva murede suhtes mõistab rahvas paremini Akadeemia vajadusi. Saadan Teile käesoleva kirja alternatiivsel meiliaadressil ja mitte Akadeemiasse, sest minu aadressilt oleks nagu Akadeemiale varem saadetud ebakohase sisuga informatsiooni,    mistõttu alates 30.06.2015 saabunud kirjad kustutatakse ilma neid     adressaadile edastamata

2. Akadeemia peasekretär Margus Lopp, vastuskiri, 23.november 2015

Suur tänu vastukaja eest. Eesti rahva püsimajäämine on väga kompleksne probleem ja see hõlmab nii minu poolt kirjeldatud haritlaste taastootmise probleemi kui ka Teie poolt tõstatatud küsimused. Lisaks neile kindlasti on olulised veel palju ja palju teisi suuremaid ja väiksemaid küsimusi. Nagu Te teate ja mida akadeemia president ka mainis, ei ole Akadeemial endal vahendeid projektide elluviimiseks.

Akadeemia tegutseb vaid tuginedes oma liikmete personaalsele aktiivsusele. Ometi on meie võimuses probleeme tõstatada. Lahenduste pakkumiseks tuleb aga probleemid sisuliselt läbi töötada, et saada põhjendatud soovitusi. Kindlasti  pean Teie poolt tõstatatud probleemid meeles ja  proovin neid, laiema  toetuse korral, arvestada Akadeemia  tegevuse planeerimisel.
Veelkord tänu vastukaja eest!

3. Jaak Uibu uus kiri ETA peasekretärile. 23 november 2015

Suur tänu, hr Margus Lopp, vastuskirja eest. Kas see tähendab, et dialoog Eesti Teaduste Akadeemia ja Toompea Haridusseminari vahel on avatud? Kas juurdepääs meie meilikirjadele Akadeemias on taastatud? Pean silmas Mail Delivery System poolt edastatud teadet : : host mail.akadeemia.ee[193.40.56.22] said: 554
    5.7.1 : Sender address rejected: Lugupeetud kirja     saatja, Teie aadressilt on varem saadetud ebakohase sisuga informatsiooni,     mistottu alates 30.06.2015 saabunud kirjad kustutatakse ilma neid     adressaadile edastamata. (in reply to RCPT TO command)

4. Edasine asjade käik seisuga 11. dets. 2015
Akadeemiast ei ole vastust saanud ja meilide blokeerimine ETA poolt püsib. Edastasin kirjavahetuse Akadeemiaga ühele endisele poliitikule ja juristile, samuti ühele Eesti Teaduste Akadeemia liikmele. Esimene vastas 25.11.2015:

Lugesin saadetist veelkord ja tähelepanelikumalt. Ei märganud selles miskit, mis oleks vastuolus minu arusaamisega moraalist ja eetikast, kõige vähem formaalse õigusega. Ka mingit solvangut ei leidnud. Ilmselt on TA-poolse blokeeringu tekitanud arusaam,  arvamus ja hoiak, et nad ise ja üksnes ise võivad probleeme püstitada (mis osaliselt on ka nende staatuse regulatsioonist tulenevalt formaalselt arusaadav)  ja lahendusi esitada. Tundub, et peetakse eneseväärikust riivavaks, kui keegi kõrvalt nõuab mingite probleemidega tegelemist. Eks seegi üks maksumaksjast, kes osaliselt ka akadeemikuid toidavad, eemaldumine nagu ka võimupoliitika puhul.
Margus Loppi kirjast ilmneb üks kahest – kas ollakse mugavusmadratsil või teisalt asjaolu, et valdavalt on ka akadeemikud tegevteadlased, kel oma põhitegevus ning tõsisel teadlasel kõrvaltegevuseks mahti ega ressurssi tõepoolest ei jagu. Aga kirjast nähtub ka, et akadeemial tervikuna siiski tahte korral on teatud võimalused olemas. Seega on vaja raputada lahti mugavustsoonist ja võtta probleem päevakorda.

Akadeemik 25.11. 2015: Tema (Soomere) vastus Sulle ei olnud auväärne. Seda ma kindlasti ei kiida heaks. Kahjuks rääkis temas sellel hetkel ilmselt bürokraat. Ma ei tea, miks. Isegi juhul, kui ta käed oleksid mingis mõttes olnud seotud (küllap see nii oligi), oleksin mina Sulle teisiti vastanud. Küsimus ei olnud ju institutsioonide reastamises tähtsuse järgi. Küsimus ei olnud ka kellegi (era)soovis. Probleem on ju üldine. Seepärast ongi mul kahju, et ta Sulle niiviisi vastas.

Riigikontrolör Alar Karis tegi Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 2. dets 2015 ettekande „ Kas Eesti riik vajab Teaduste Akadeemiat“ Ta märkis, et enamuse publikatsioonidest avaldavad üksikud akadeemikud. Enamus aga ei avalda aastas üldse teadusartikleid. See, kui aktiivsest teadusest taandunud akadeemik teadusartikleid ei publitseeri pole riigikontrolöri hinnangul üldsegi halb. Seda enam võiksid need akadeemikud aga osaleda avalikkusega suhtlemises, näiteks fosforiidi ja maapõueuuringute kohta info ja teadmistega panustamisel ning ühtsete teaduspõhisel argumentatsioonil tuginevate seisukohavõttudega valitsuse ja poliitikute arvamuse kujundamisel. 

Alar Karis rõhutas Eesti Teaduste Akadeemia mõju suurendamise võimalust enda nähtavaks tegemise kaudu avalikkuses, meedias. Ta toonitas, et ETA peab leidma viisi, kuidas viia kaalukaid otsuseid valitsusse, et neist sünniksid arukad otsused ühiskonnas. Riigikontrolör näeb, et ETA võiks olla mõttekoda, kes mõtleb riigi arengule pidevalt ja süstemaatiliselt, tuginedes sealjuures teadusele. Riigikontrolör Alar Karis tõi oma ettekandes välja, et Eesti Teaduste Akadeemiat tajuvad noored kui „vanameeste kogu“, mille täpset funktsiooni ei osata välja tuua. Siinkohal on põhjust korrata mõtet Toompea Haridusseminari kirjast Akadeemia peasekretärile 19. novembrist: „Muutes Akadeemia tolerantsemaks rahva murede suhtes mõistab rahvas paremini Akadeemia vajadusi“.

Märkuse korras olgu lisatud, et 28. novembril edastasin riigikontrolörile kirjavahetuse akadeemiaga ETA ettekande abimaterjaliks. Hiljem palusin temalt ka ettekande teksti. Riigikontrolöri abi teatas, et kahjuks ei ole võimalik soovi täita ja ettekannet saata, sest riigikontrolör esitas oma kõne Akadeemia üldkogul peast ja kirjalikku jälge sellest neil ei ole. Siiski ERR netiportaalis http://novaator.err.ee/ leidsin ettekande fragmendi, mida ülalpool kasutasin. Ei ole andmeid selle kohta, kas minu poolt edastatud abimaterjali on ikka kasutatud, ent ettekande tonaalsus kinnitab Toompea Haridusseminari taotlusi. Oleksime omalt poolt nihutanud avalikkusega suhtlemises, millele riigikontrolör vihjas, ka Eesti demograafilise olukorra. Nähtavasti pidas riigikontroll silmas, et ta on Riigikogu ees seda juba rõhutanud ja seega on tema töö tehtud. Aga ei ole – superprobleemi tuleb nii kaua korrata, kuni see on aktuaalne.

Koostas: Jaak Uibu, 11. 12. 2015
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus