Jaak Uibu ja Toompea Haridusseminari kiri peaministrile ja märgukiri ministritele. (1)
Eestlased Eestis 02 Sep 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kiri Peaminister Taavi Rõivasele.

Märgukirjadega lähemale rahvastikukriisi põhjustele
Ettekanne „Rahvastikupoliitika uuendamise vajadused ja võimalused“ ilmus juulis/augustis Pärnu Postimehes, Stockholmi Eesti Päevalehes, Kanada Estonian World Review`s ja Rahvuslikus Teatajas. Kes seda luges, see teab, et riigipoolseid rahvastikupoliitilisi võimalusi on kasutatud kesiselt, ehkki praegusel iseseisvusajal on elanikkond vähenenud veerand miljoni inimese võrra ja sajad või tuhanded või enamgi pagulasi tulemas. Professor Rein Taagepera manitseb rahvast demograafias meelt parandama ja aru pähe võtma, aga Valitsus ja Riigikogu on hõivatud hulga muude probleemidaga, ka Presidendil pole aega. Taageperal on õigus - demograafia veskid töötavad aeglaselt ja halastamatult.

Jätkuks ettekandele saatis Toompea Haridusseminar märgukirjad neljale ministrile, justiitsministeeriumi soovitusel. Ärakiri läks presidendile ja peaministrile. Kirja sisu võtsime kokku sõnadega: riigi rahvastiku stabiilselt negatiivsed trendid on suuresti tingitud rahvastikupoliitika puudulikkusest ja ebapiisavast koordinatsioonist. Viimased on kõrvaldatavad kehtiva seadusandluse raames. Paraku on asjakohane analüütiline töö tegemata. Vaja on luua pronatalistlikku rahvastikupoliitikat kujundav ja koordineeriv valitsuskomisjon peaministri juhtimisel ja komplekteerida selle juurde kuuluv sõltumatute asjatundjate töörühm. Teie seisukohta ootama jäädes, Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar.

Tänaseks on vastused ministritelt saabunud. Esimesena reageeris siseminister Hanno Pevkur, kes delegeeris seisukoha võtmise valitsuskomisjoni moodustamisest peaministrile, sest märgukirja ärakiri läks ju temale ja „..nii peaminister kui Riigikantselei on saanud võimaluse ettepanekuga tutvuda“. See oli kaval käik vilunud ministrilt, kel on niigi palju kohustusi.

Teiseks vastasid kaks ministrit korraga sotsiaalministeeriumist – Randar Vassiljev ja Margus Tsahkna. Arutasid valitsusala arengukavasid, kõrgendatud tähelepanu rahvastikupoliitikale ja koostöö jätkamist, aga unustasid vastata sellele, mida paluti. Ei tea, kas nuriseda kirja koostaja Kristiina Kameniku või digiallkirjastanud ministrite üle. Igatahes vastust ei saanud.

Kolmandat vastust ootasime riigihalduse ministrilt Arto Aasalt. Aga see jäi tulemata, vastus olemata. Kirjutas hoopiski nõunik Indrek Ostrat. Kas tal oli ka volitusi vastata ministri eest, seda me vastusest välja ei lugenud. Läks kergemat teed ja kordas meile ministri eelmist kirja, kuigi siis polnud veel juttugi valitsuskomisjonist. Nõunik ei pannud tähelegi, mida oli palutud. Asi on fantastiline, sest mõne aasta eest andis riigikantselei rahandus-ministeeriumile üle asjaajamise ja selle kvaliteedi korraldamise. Just rahandusministeerium peaks andma eeskuju kirjavahetuse korrektsuses, mitte aga tühivastustega saastamises. Hirmus mõelda, et finantsoperatsioonides ollakse ehk sama räpakad kui kirjavastustes.

Pealtvaatajaks ei jäänud märgukirja suhtes Vabariigi Presidendi Kantselei, mille direktor Alo Heinsalu kaherealises kirjas tänas märgukirja ärakirja eest. Peaministrilt tänu ega kirja pole tulnud. Nii me ei tea, kas minister Pevkuri lootus, et peaminister on saanud ettepanekuga tutvuda, läks täide või mitte. Seepärast küsimegi peaminister Taavi Rõivase enese käest. Lisame juurde, et kaitseministeeriumi arvates väärib ettepanek arutelu.

Veel kord. Lugupeetud Peaminister Taavi Rõivas! Vaja on luua pronatalistlikku rahvastikupoliitikat kujundav ja koordineeriv valitsuskomisjon peaministri juhtimisel ja komplekteerida selle juurde kuuluv sõltumatute asjatundjate töörühm. Seda pole palju ja on tehtav kohe. Hõlbustamiseks lisame manusesse kõnesolnud märgukirja, mis selgitab pikemalt.

Teie argumenteeritud seisukohta ootama jäädes,
Jaak Uibu, D.Sc., Toompea Haridusseminar, , 1.september 2015




Lisa:

MÄRGUKIRI Toompea Haridusseminarist
Saadetud 22. juuli 2015 ; ; Ärakiri ;

Austatud ministrid Hanno Pevkur, Margus Tsahkna, Rannar Vassiljev ja Arto Aas
Eesti edu mõõdetakse rahvastikuga. Ettepaneku Eesti rahvastikupoliitika sõnastamiseks (resp. uuendamiseks, J.U.) saavad justiitsministeeriumi ametliku kirja põhjal (07.2015 nr 1.5-1.1/2560) Vabariigi Valitsusele teha sotsiaalminister, tervise- ja tööminister, siseminister ning riigihalduse minister. Sellest siis märgukirja neli adressaati.

Oleme saanud Teilt vastuskirjad Toompea Haridusseminari pöördumisele 11.juunist 2015 rahvastikupoliitika uuendamise teemal, mille eest täname. Need on koostatud korrektselt ja argumenteeritult (vastanud pole Arto Aas), aga jätavad siiski vaidlustamise võimaluse. Vaidlustamegi vastuskirjadest olulisema. Selleks, et meie 11. juuni 2015 kirja mõte ei kaoks jäljetult valitsusasutuste kirjavahetuse voogudesse.

1. Sise- ja sotsiaalministeeriumi vastuskirjad ei haaku selgesõnaliselt rahvastikupoliitika uuendamise ideega ja kindlustavad end selle vastu viidates strateegiatele, arengukavadele ja teistele arengudokumentidele. Sotsiaalkaitse- ja tervishoiuministrid võtsid vaid teadmiseks rahvastikupoliitika ühtse dokumendina uuendamise vajaduse. Toompea Haridusseminar ei jaga Teie usku strateegilistesse dokumentidesse, väites, et need ei tööta. Selle veendumuseni jõudsime strateegiaseminaril Riigikogus 19. oktoobril 2011.a., kus ettekande tegi Riigikantselei strateegiabüroo direktor. Sedasama kinnitas ka riigikontrolör Riigikogu ees 2012. aastal: …arengukavade süsteem on küll formaalselt loodud, arengukavade koostamise, ülevaatamise ja nende kohta aruandmise peale kulutatakse märkimisväärselt raha ja aega, kuid sisuliselt seda riigi juhtimisel ja otsuste langetamisel ei kasutata ... Valitsemisala juhtimiseks on arengukavad liiga abstraktsed, kuna ei teata oma tegevuse ja arengukavades seatud näitajate vahelisi seoseid.

2. Rahvastikupoliitika uuendamise vajadus pole mingi Haridusseminari liikmete uitmõte, vaid see tuleneb üha teravnevast rahvastikukriisist. Kahjuks paljud juhtivad poliitikud kardavad viimast tunnistada, mille kohta on piisavalt materjali võrguväljaandes „Rahvastikukriisi kogumik, 2015“. Tsiteerime nende veenmiseks perepoliitika peatükki „Riigi eelarvestrateegiast 2016-2019” ( lk 10-11): Rahva taastootmisvõime (ehk summaarne sündimuskordaja) on Eestis 2013. aastal 1,52 (2012. aastal 1,59; taaste piir on 2,1). Alaealise elanikkonna ehk 0–17-aastaste laste arv rahvastikus jätkuvalt väheneb: kui 1990. aasta alguses oli 0–17-aastaste laste koguarv rahvastikus ligi 416 000, siis 2014. aasta alguses vaid ligi 243 600 (2013. aasta alguses 243 700). Pikaajalised demograafilised prognoosid näitavad, et Eestis ei ole 20-30 aasta perspektiivis võimalik sündimuskäitumisega kompenseerida 1990. aastate sündimuse langusest tekkivat „demograafilist auku“.

Niisugune on olukord Rahandusministeeriumis k.a. märtsis valminud dokumendi põhjal. Pole üllatav, et kolm aastat tagasi Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna soovitas, et kogu seadusandlus tuleks demograafia seisukohast üle vaadata. Kunagine peaminister Kaarel Eenpalu oli ju rõhutanud, et iga seaduse väljatöötamisel tuleb pearõhk panna sellele, et seadused ei takistaks, vaid soodustaks rahva arvulist kasvu. Olukorra teeb veelgi teravamaks asjaolu , et pagulasteema, mida kolm aastat tagasi ei olnud, sattus Eestis kohakuti rahvastikukriisiga.

Demograafid on olukorrast ja rahvastikupoliitika uuendamisest vajalikkusest teadlikud. Allan Puur ja Jaak Valge kirjutasid Postimehe märtsinumbris: Kui meie maailmakorralduse alused põhjalikult ei muutu, ei õnnestu Eestil lähematel aastakümnetel saada viie Euroopa rikkama riigi hulka. Kuid väga hea rahvastikupoliitikaga riigiks võiks Eesti ometi saada, mis tähendaks mitte ainult püsimajäämist, vaid potentsiaali loomist ka viie Euroopa rikkama riigi hulka jõudmiseks tulevikus. Kui Eestis võetakse vastu otsus emiteerida riigi võlakirjad, võiks inimvara arendamine ja läbimõeldud rahvastikupoliitika olla esmavaldkondade seas - eespool raudteerööbastest ja betoonist. Ilmselt peetakse siin silmas Rail Balticut ja muid odioosseid suurprojekte.

3. Seitseteist aastat tagasi tõstatas ÜRO valitsustevaheline küsitlus rahvastiku ja arengu kohta Eesti Vabariigi Valitsuse ees küsimuse: Kas hetkel eksisteerib sellist valitsusasutust, mille vastutuse alla kuulub rahvastikupoliitika väljatöötamine ja koordineerimine? Siis vastati, et sellist asutust ei ole. Vahepealsetel aastatel on tegeldud küll mitmete rahvastikupoliitika alusdokumentide koostamisega, ent sellekohase poliitika koordineerimine on puudulik..

Mõned hinnangud lähiminevikust, mis pole oma tähtsust minetanud. Jaak Leimann ja Margus Leivo majandusministeeriumist, andes arvamust rahvastikupoliitika eelnõudele 1998. aastal, deklareerisid: Eelkõige peaks riigi poliitika kavandamisel ja kujundamisel arvestama selle mõju rahva demograafilisele olemusele, tervisele jne. Rahvastikupoliitika ei saa eraldi seista riigi poliitikast. Riigi poliitika peabki tagama rahvastiku demograafilise käitumise. Ka Villu Reiljan ja Rein Ratas keskkonnaministeeriumist rõhutasid, et praktiliselt kõik rahvastikupoliitika allküsimused on juba eksisteerivate ministeeriumite juhtida. Vaja oleks sihisuunitlust rõhutav ja koordineeriv tegevus. Seda rolli saaks täita ministrite komisjon.

Mis teha, kui riigi poliitika juba paarkümmend aastat ei taga jätkusuutlikku rahvastikutrendi? Siseminister Pevkur märgib õigusega, et rahvastikupoliitikat kujundab kogu valitsuskoosseis ning riigi rahvastikupoliitika ei sõltu vaid ühe ministeeriumi seisukohtadest. Niisiis ei saa panna rahvastikupoliitilist vastutust rahvastikukriisi eest vaid ühe ministeeriumi kanda. Aga kellele siis? Ministrite komisjoni 19. augusti 1998. aasta koosolekul leiti, et demograafilise kriisi olukorras on rahvastikupoliitiline vastutus peaministri funktsioon. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub paljudest valdkondadest, milliste integratsioon toimub täitevvõimu kõrgeimal tasandil Valitsuse ja peaministri tegevuses. Kui Põhiseadus käsitleb rahvuse säilimist kui riigi põhieesmärki ja põhiülesannet, siis on rahvastikupoliitilise vastutuse delegeerimine peaministrile loogiliselt võttes seaduspärane.

Kokkuvõtteks: riigi rahvastiku stabiilselt negatiivsed trendid on suuresti tingitud rahvastikupoliitika puudulikkusest ja ebapiisavast koordinatsioonist. Viimased on kõrvaldatavad kehtiva seadusandluse raames. Paraku on asjakohane analüütiline töö tegemata. Vaja on luua pronatalistlikku rahvastikupoliitikat kujundav ja koordineeriv valitsuskomisjon peaministri juhtimisel ja komplekteerida selle juurde kuuluv sõltumatute asjatundjate töörühm.

Teie seisukohta ootama jäädes,
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D. 1989-1991 tervishoiuministri asetäitja, 1998-1999 rahvastikuministri nõunik Toompea Haridusseminar
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus