Itaalia rannikul superlaev "Costa Concordia" sõitis karile Täiendatud
Rahvusvahelised uudised 13 Jan 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Itaalia ranniku lähedal sõitis karile super kruiisilaev Costa Concordia 3200 reisija 1200 meeskonnaliikmega pardal. Hukkunuid on 8 ja vigastatud 19 inimest teatas CTV. Pardal oli umbes 1000 itaallast, 500 sakslast ja 150 prantslast.
Kruiisilainer on 290 meetrit pikk ja 39 meetrit kõrge ja võtab peale 3700 reisijat.




Eile õhtul Itaalia läänerannikul karile sõitnud ja praegu Giglio saare lähedal uppuva krusiisilaeva Costa Concordia keres on koguni 30-meetrine hiiglaslik auk.

«Me arvame, et see (laevaõnnetus - toim) juhtus, kuna laev sõitis liiga lähedal takistusele, nagu näiteks kalju,» ütles merepiirivalve komandör Francesco Paolillo uudistevõrgule AFP, lisadest, et õnnetuse põhjusi uuritakse.

Õnnetuses sai viimastel andmetel surma kolm inimest, kuigi varem oli Itaalia meedia teatanud kaheksast hukkunust. Viga said veel kümned inimesed ning päästjate sõnul võib osa reisijaid olla endiselt leidmata.

[imgt="pics/2012/01/34752_003.jpg", thumb="pics/2012/01/34752_003_t.jpg", w="480",
p="center", c=""]

Uppunud Itaalia ristluslaeva kapten arreteeriti

Itaalia politsei arreteeris Giglio saare lähedal karile sõitnud ja seejärel paremale küljele vajunud ja uppunud ristluslaeva Costa Concordia kapteni, teatasid Itaalia uudisteagentuurid.

Varem oli kapten Francesco Schettino intervjuus telekanalile Tgcom24 rääkinud, et Costa Concordia keresse tekkis auk kokkupõrkel veealuste kaljudega, mida ei olnud märgitud kaartidele, vahendasid Reuters jt uudisteagentuurid.

Itaalia prokuratuuri esindajad kuulasid Schettinot mitu tundi üle ning pidasid ta siis kinni. Prokuratuur on alustatud uurimise käigus üle kuulanud ka teisi laeva meeskonnaliikmeid.

Rannavalve esindaja Luciano Nicastro rääkis Itaalia uudistekanalile Sky TG24, et laev oli tulnud rannale ohtlikult lähedale, mis väga tõenäoliselt oligi õnnetuse põhjus. Lõplikult peab selle tema sõnul selgitama uurimine.

Nicastro ütles ka, et õnnetuse järel juhtis kapten laeva võimalikult lähedale rannale ning seetõttu suudeti inimesed päästa kiiresti ja nii turvaliselt kui võimalik.

Laevakompanii Costa Crociere esindajad teatasid, et laev sõitis tavalisel kursil Civitavecchiast Savonasse, nagu see sõidab iga nädal, ning et kaptenil on 11 aastat staaži.

Costa Concordia pardal oli 4234 inimest, kellest 1000 olid meeskonnaliikmed. Laevahukus sai vähemalt kolm inimest surma ja üle 20 (mõnedel andmetel 79) vigastada. Seni pole andmeid 50 kuni 70 laeval olnud inimese kohta, vahendas CNN.

Heikki Aasaru ERR
 - pics/2012/01/34752_005_t.jpg


Õnnetuslaeva kapten: ema, juhtus midagi hirmsat.

www.DELFI.ee

Reede õhtul Itaalia rannikul karile sõitnud ja külili vajunud laeva kapten Francesco Schettino helistas kohe pärast õnnetust emale, et teatada juhtunust.

52-aastane Schettino jõudis kell 5 hommikul helistada oma 80-aastasele emale, kirjutab Itaalia portaal Tgcom24. "Ema, juhtus midagi hirmsat. Aga ära muretse. Ma katsusin reisijad päästa," ütles Schettino emale. "Nüüd võib minna natuke aega, enne kui me jälle rääkida saame. Aga ära muretse," sõnas poeg.

Kapten rääkis ka oma vennaga, kes on samuti meremees. Schettino olevat üritanud selgitada, mis juhtus, vahendab Iltalehti.

Kapteni õde on avalikkuse eest kaitsnud oma venda, keda süüdistatakse laevahukus, surma põhjustamises ning selles, et meeskond hülgas laeva, enne kui kõik reisijad päästeti.

Tava kohaselt lahkub kapten laevast viimasena.

Schettino lükkab süüdistused tagasi, sest tema väitel polnud kari merekaardile märgitud ning meeskond lahkus tõepoolest laevalt viimasena.

Franco on pedantselt täpne inimene, suurepärane kapten ning ta räägib tõtt," ütles Schettino õde Julia Tgcom24 teatel.

Prokuröri sõnul lahkus Costa Concordia kapten aga laevalt "tükk aega" enne viimaste reisijate evakueerimist.

Uudistekanali SkyTG24 küsimusele, kas laupäeval vahistatud kapten Francesco Schettino lahkus laevalt enne kõigi reisijate evakueerimist, vastas prokurör Francesco Verusio: "Kahjuks pean seda kinnitama."

Prokurör andis ka mõista, et laev "ei olnud õigel kursil" ning kapten oli kaptenisillal ja "vastutas seetõttu laeva juhtimise eest", vahendab BNS AFP uudist.

Itaalia ajakirjanduse teatel oli kruiisilaeva kapten kaldal juba kella 1.40 paiku Eesti aja järgi laupäeva öösel, viimased reisijad evakueeriti alles kella seitsmeks laupäeva hommikul.

Costa Concordia pardal oli 4232 inimest, pühapäeva varahommikuse seisuga oli kadunud umbes 40 inimest.

Itaalia laevaõnnetuses hukkunute arv tõusis viieni ERR

Päästemeeskonnad leidsid täna veel kaks surnukeha Itaalia rannikul karile sõitnud ristluslaevalt Costa Concordia. Sellega tõusis hukkunute arv viie inimeseni.

Rannavalve teatel olid kaks eakat meest laeva üleujutatud alasse lõksu jäänud, vahendas BBC.

Vaid veidi enne uute surnukehade leidmist teatati, et kadunuks on jäänud 17 inimest.

Täna varem leiti aga laevast ka kolm ellujäänut.


Itaalia laevaõnnetuse põhjustas kohalik komme?


Tegemist on laevade austusavaldusega, mis itaalia keeles kannab nime «inchino», edastab AFP.

Selle puhul valgustatakse laeva välistekk täielikult ning sõidetakse nii lähedalt Giglio saarest mööda kui võimalik, samal ajal udusireeni andes.

Võimude sõnul just seda Costa Concordia kapten Francesco Schettino tegigi, kuid sõitis selle tagajärjel kivisele madalikule. Laeva keresse tekkis suur auk.

Kaptenisillal olnud kapten ei andnud kohe evakuatsioonikäsku, vaid uskus, et suudab olukorda kontrollida. Olukorra tõsidus sai selgeks alles siis, kui kaptenisillal olnud kuulsid, et laeva keres on auk, kust voolab suures koguses vett sisse.

Reisijad olid madalikule sõidu ajal alustamas õhtusööki. Laevas tekkis paanika, kuigi meeskonnaliikmed püüdsid paanikas reisijaid rahustada. Samas tekkis suhtlusprobleem, kuna suur osa meeskonna liikmetest ei osanud korralikku itaalia keelt. Enamik reisijatest olid aga itaallased.

Meeskonnaliikmed hakkasid reisijaid suunama päästepaatidesse. Laeva kreeni suurenedes päästmine raskenes. Umbes 100 reisijat hüppas ise üle parda ja ujus Giglio saarele.

Kohalikud elanikud majutasid reisijad oma kodudesse, andsid neile sooja juua ja soojad tekid ümber.

Laeval olnute sõnul käis laevast jõnks läbi ja siis kadus elekter. Hiljem hakkas varugeneraator tööle.

Reisija Joel Pavegeau kinnitusel ütles kapten 5 – 6 keeles, et reisijad rahu säilitaksid.
Senistel andmetel nõudis laevaõnnetus viie inimese elu.

Itaalia rannavalve päästeüksuse juhi Cosimo Pulito arvates ei pruugi külili olevas laevas enam õhutaskuid olla.

«Tegeleme otsingutega neis paigus, kus on kõige suurem tõenäosus, et seal võib veel ellujäänuid olla,» selgitas Pulito.

Toimetas Inna-Katrin Hein PM

 - pics/2012/01/34752_006_t.jpg


Juhtusin EWR veebilehelt lugema Itaalia laevaõnnetuse kohta. Ehk on veel teisigi eestlasi kes on nüüd kurikuulsa kapteni Francesco Schettino'ga kohtunud, aga ise sattusin koos poja Aagoga tema vastuvõtule laeval veebruaris 2010. Tookordsel reisil läks kõik hästi.

Tervitustega,
Marianne Rääts
Toronto

Õnnetuslaevast leiti veel viis surnukeha

www.DELFI.ee

Itaalia läänerannikul reede õhtul karile sõitnud luksuslaevast Costa Concordia on leitud veel viie inimese surnukehad, teatasid võimud teisipäeval. Kokku hukkus õnnetuses senistel andmetel vähemalt 11 inimest.

Teisipäeva hommikul õhkisid päästjad laeva ninasse augu, et lihtsustada juurdepääsu laeva neisse piirkondadesse, mis pole veel läbi otsitud.

Enne viimaste surnukehade leidmist oli ristluslaevalt kadunud 29 inimest - 14 sakslast, kuus itaallast, neli prantslast, kaks ameeriklast, üks ungarlane, üks indialane ja üks peruulane.



Sukeldujad otsivad jätkuvalt 21 Itaalia kruiisilaeva karilesõitmise järel kadunuks jäänut

Toimetas Anna-Liisa Mets Õhtuleht

Ka täna jätkasid sukeldujad reedel Itaalia kruiisilaevaõnnetuses kadunuks jäänud 21 inimese otsinguid, kuid kui pikalt neid jätkata saab, pole selge: meri on taas väga rahutu.

Võimude sõnul on tõenäoline, et kui meri endiselt nii rahutu on, tuleb otsingud katkestada ja keskenduda hoopis laevast kütuse väljapumpamisele, et piirkond, mis on looduskaitse all, kütusest saastatud ei saaks, vahendab Reuters.

Costa Concordia pardal oli õnnetuse hetkel 4200 resijat ja meeskond. Hukkunud on siiani 11 inimest, 21 siiani teadmata kadunud.

Praegu keskenduvad sukeldujad evakuatsioonitee läbikammimisele, sest just sealt leiti selle nädala esimeses pooles viie hukkunu surnukehad.

Eile tuli sukeldujatel otsingud samuti katkestada, kui kreenivajunud laevakere liikus ja vajus. Nüüd peaks see mõneks ajaks jälle stabiliseerunud olema ning otsingud võivad jätkuda.

Samas püsib kogu aeg oht, et laev võib lekkima hakata, mistõttu tuleb otsustada, kas ja millal see kütusest tühjaks pumbata.

"Täna on tähtis päev, ilmateade midagi head ei luba ja me peame jälgima, kuidas laev sellele reageerib," ütleb päästemeeskonna pressiesindaja Luca Cari.

Costa Concordia muusik läks viimasel hetkel viiulit päästma ja hukkus DELFI

Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Ungari välisministeerium teatas kolmapäeval, et üks karile sõitnud kruiisilaevast Costa Concordia välja toodud surnukehadest kuulub laeval töötanud Ungari viiuldajale. Surnukeha tuvastas tema Itaaliasse lennanud ema.

38-aastase Sándor Fehéri laip leiti teisipäeval Costa Concordia sisemusest. Ta on esimene teisipäeval laevast välja toodud ohvritest, kelle isik on tuvastatud, vahendab YLE Uutiset.

Fehériga koos töötanud pianist József Balog rääkis, et Fehéril oli päästevest seljas, kui ta otsustas veel kajutisse viiuli järele minna. Tagasi ta enam ei tulnud. Balogi sõnul aitas Fehér enne kajutisse suundumist mitmele nutvale lapsele päästevesti selga.

Kolmapäeval kuuldi Saksamaal rõõmsat uudist, kui kadunute nimekirjas olnud naine leiti üllatuslikult oma kodust elusana. Naine ei olnud endast Itaalia võimudele teada andnud, enne kui koju sõitis.

Seni on kinnitatud 11 inimese hukkumine laevaõnnetuses. Kadunud on endiselt 28 inimest: 13 sakslast, kuus itaallast, neli prantslast, kaks ameeriklast ning ungarlane, indialane ja peruulane. Nende hulgas on nii reisijaid kui meeskonnaliikmeid.

Itaalia laevaõnnetuse ohvreid seni 13


Tuukrid leidsid Itaalia ranniku lähedal uppunud luksuslaeva pardalt naise surnukeha - seega on laevaõnnetuses hukkunud vähemalt 13 inimest.
Tuukrid said kätte ka arvutisüsteemide kõvaketta, millel olev informatsioon selgitab kapteni käitumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaptenit kahtlustatakse õnnetuse põhjustamises, laevalt lahkumises evakueerimise ajal ning inimeste surmas, kuna ta juhtis kruiisilaeva saare rannikule liiga lähedale. Laeva Costa Concorde pardal oli kokku 4229 inimest 60st riigist.

Tunnistajad: Vene rikkurid ostsid Costa Concordial päästepaatides esimesi kohti


Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Itaalia prokuratuur uurib väiteid, mille kohaselt ostsid kruiisilaeval Costa Concordia olnud rikkad venelased kohti päästepaatides naiste ja laste ees.

Itaalia võimud on väidetavalt saanud teistelt reisijatelt tunnistusi, mille järgi toppisid kallilt riietatud puhkajad innukate meeskonnaliikmete kätte rahapakke, et kindlustada omale koht esimestes päästepaatides, kui aukliku kerega laev hakkas ümber minema, kirjutab The Sun.

52-aastane Franca Anichini ütles Saksa meediale, et elab Giglio saare sadama lähedal, kuhu Costa Concordia reisijad 13. jaanuaril pärast laeva karilesõitmist toodi.

„Ma läksin paatide juurde, kui nägin neid tulemas, ja ootasin, et näen naisi, lapsi ja vigastatuid, aga kõik, keda ma nägin, olid terved mehed ja elegantsed naised õhturiietes, kes rääkisid vene keelt,“ ütles Anichini.

Väidetavalt on evakueerimise pealtägijad andnud prokuratuurile tunnistusi selle kohta, et nägid esimese klassi kajutitest pärit venelasi meeskonnaliikmetele maksmas, samas kui puuetega inimesed jäeti iseenda eest hoolt kandma.


Moskva : venelased ei andnud Costa Concordial päästepaati jõudmiseks raha


Vene välisministeerium lükkas ümber Itaalia meedias ilmunud väited, nagu oleks ristluslaeval Costa Concordia olnud Vene turistid maksnud koha eest päästepaatides raha.

Niisuguse avalduse tegi välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitš tänasel pressikonverentsil, vahendas RIA Novosti.

Ajaleht La Repubblica kirjutas 22. jaanuaril, et venelased päästeti ära enne teisi. Väljaanne pööras tähelepanu tõsiasjale, et laeva pardal oli õnnetuse hetkel enam kui sada Vene kodanikku ja neist ükski ei saanud kannatada.

Ajakirjanikud jõudsid pärast pealtnägijatega vestlemist arvamusele, et venelased ostsid meeskonnaliikmed rahaga ära.

Informatsiooni, et Vene turistid päästeti laevalt ära esimestena, kinnitas kapteni Moldovast pärit sõbratar Domnica Cemortan.

Itaalia prokuratuur alustas selle väite kontrollimist, kirjutas La Repubblica.

Ristluslaev sõitis Giglio saare juures karile 13. jaanuari õhtul. Seni on leitud 16 surnukeha, kadunuks jäi umbes sama palju inimest. Kokku viibis laeva pardal ligi 4200 inimest.

Toimetas Mari Kamps Postimees
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus