Emil Rutiku
Lihsa inimese lihtsad mõtted. Kas see raskelt võidetud vabadus teenib ikka kogu ühiskonna elujärje parandamist? Oskame me ikka selle vababaduse taga näha ka võimalust areneda ja olla õnnelikud. Kui tark peab olema inimene kes annab ühe riigi inimesed teise riig teenistusse? Ühiskond mis on loodud võlgadele ei saa kasvatada inimesi kes saavad olla õnnelikud. Vabadus valida on ainult siis vaba kui pole mingeid kõrvalt mõjutusi. Kui inimene mõtleb, et tema otsused ja tegevus ei muuda midagi siis on see juba märk vabaduse puudumisest. Kui inimene ei saa osaleda muutuste kaasa rääkimises, ehk siis kui muutub olukord muutuvad ka regulatsioonid, siis puudub ka demokraatia. Me oleme valinud inimesed, kes edendaks meie elu ja ühel hetkel me märkame, et nad tegelevad hoopiski oma enda huvide raliseerimisega või mis veel hullem teenedavad kolmandat osapoolt. Ja see kestab aastaid ja meile öeldakse kannatage ja järgmine kord valige paremini. Äkki pole viga valijates vaid selle kuidas valitavad on loonud süsteemi. Ka kui keegi ütleb, et inimesed on lollid siis just seda nad ise ongi, kui nad muidugi on inimesed. Au puudumine, argus, valelikus on see mis teostab majandusliku genotsiidi. Inimesed kelle on kasvatanud eelmine riigikord ei saa olla oma süsteemi välistes otsustes pädevad. Kirjutises võivad esineda kirjavead, kui keegi neid märkab andke teada. Tänan kaasamõtlemast ja kaunist taasiseseisvus päeva.

Märkmed: