Möödunud laupäeval kõlas Nõmme mändide all neist vanema auks peamiselt klassikaline rock’n’roll, sest Tõnis Kõrvits tähistas sugulaste-sõprade seltsis 70. sünnipäeva.
Arterile rääkisid muusikutest isa-poega oma töödest-tegemistest Tõnu Kõrvitsa maakodus Põhja-Kõrvemaal.
Siin metsade ja aasade rüpes on väga mõnus olla ning puudekohin, linnulaul ja putukate pirin justkui kinnitaks kooris, et elu on ilus. Küllap andis selleks põhjust ka laulupidu?
Tõnu: Pärast laulupidu oli täitsa hea tunne. Ei osanud oodata, et kõik nii hästi läheb. See oli vaid üks laul, aga vastutus oli väga suur. Õnneks kirjutas Kristiina Ehin «Puudutusele» ilusa teksti.
Praegugi on meeles see pingestatud olek: kuidas kirjutada laulu, mis peaks olema lihtne, kuid ei tohi olla liiga lihtne. Meloodia peaks toetuma laulupeo traditsioonile, aga seal peaks olema midagi uut, midagi teistsugust…
Tundsin suurt kergendust, kui mängisin laulu ette Hirvo Survale, kes minu suureks rõõmuks selle kohe heaks kiitis.
Mul ei olnud isegi ettekujutust, kuidas võib «Puudutus» kõlada suure ühendkoori esituses. Aga see oli meeltülendav!.................
Tervik artikkel: http://www.postimees.ee/289690...