Olukorras, kus USA ägab ränga võlakoorma all ning Euroopa Liit kaalub suuri ja möödapääsmatuid muudatusi oma finants-süsteemis, näib Kanada investeerijatele ühe kõige kindlama pelgupaigana. The World Economic Forum hindas septembrikuus Kanada pangandussüsteemi maailma kõige usaldusväärsemaks juba kolmandat aastat järjest. C.D. Howe Instituudi majandusteadlane Finn Poschmann väidab, et Kanada on investeerijate jaoks praegu kõige ahvatlevam riik, lausa paradiis.

Kanada edu saladus

Kanada ja USA majandused kõnnivad harilikult käsikäes, läbides samu tõususid ja mõõnasid. Viimaste aastate peadpööritavad sündmused on aga seda reeglit muutnud. Eksperdid olid kindlad USA kinnisvaramulli lõhkemise ajal, et sama juhtub ka Kanadas. Aga ei! Ehkki majanduskriis tegi siingi oma laastavat tööd, jäi kinnisvaraturg sellest praktiliselt puutumata. Majandussurutise mõju oli siin üldse märgata vaid lühikest aega – 2008. a oktoobrist kuni juulini 2009. Ka pole Kanada pangad kokku varisenud, nagu see USAs juhtus. Ekspertide hinnangul on põhjus Kanada pankade konservatiivses süsteemis ja rangetes regulatsioonides.

Vahtralehemaa majanduse peamisteks sammasteks ja hoobadeks on looduslikud ressursid (vesi, õli, energia, põllumajandus- ja puidutooted, maavarad jne), tugev dollar ning märkimisväärsed välismaised investeeringud. Muidugi sõltub Kanada majanduse käekäik ülejäänud maailma majanduslikust seisukorrast. Kanada rahandusminister Jim Flaherty hoiataski hiljuti, et kui kogu maailm heitleb probleemidega, pole põhjust arvata, et Kanada jääb mingiks imeliseks eraldatud saareks.
Canada Real Estate Investment Network’i presidendi Don Campbelli arvates on aga just praegune keeruline olukord andnud Vahtralehemaale unikaalse positsiooni, mis meelitab siia arvukalt investeerijaid kogu maailmast. Kasvav nõudmine õli, maagaasi, väetiste ja puidu järele tähendab uusi töökohti kanadalastele ja suuremaid sissetulekuid riigikassasse, mis võimaldab valitsusel omakorda paremini rahastada sotsiaalprogramme.
Eurotsooni kriis, USA majanduse ebastabiilsus ning poliitilised rahutused Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides on seda positsiooni Campbelli hinnangul üha tugevdanud. Nii on näiteks rahutustest haaratud Bahraini investeerijad paisanud viimasel ajal Kanada majandusse üle 200 miljoni dollari.

Kõik pole siiski kuld, mis hiilgab. Kanada majanduses on ka mõningaid ohumärke. Kui USA majandus kasvas k.a. II kvartalis 1%, siis siinne majandus kukkus samal ajal 0,1%, peamiselt ekspordi vähenemise arvel. Põhjuseks peetakse USA turu vähenenud nõudmisi ning Jaapani tsunami, maavärina ja tuumakatastroofi mõju.

Hämmastav kinnisvaraturg

Ehkki USA kinnisvaraturg ei saa kuidagi jalgu alla, on Kanadas täheldatav vastupidine tendents. Vaatame imestusega, kuidas Torontos kerkivad aina uued kõrghooned, järelikult leidub küllalt korteriostjaid. Nii tõusis näiteks Torontos kondomiiniumide müük k.a. juunis mulluse sama kuuga võrreldes 53%. Septembri lõpuks oli tänavu Suur-Toronto piirkonnas müüdud 20,729 kondomiiniumi – ca 45-60% rohkem kui enne 2007. a puhkenud majandus- ja finantskriisi. Hea vaistuga ärihaid on nähtavasti taibanud, et Toronto kinnisvaraturg pakub suurepäraseid investeerimisvõimalusi. Kinnisvara müük moodustas k.a. kolme esimese kvartali jooksul $16,4 miljardit. Millega seda fenomeni seletada? Kes on need ostjad?

Susan Pigg käsitleb seda teemat 29. okt. ajalehes The Toronto Star Adelaide tänavale kerkiva 22-korruselise korterimaja Ivory näite põhjal, nentides, et ainult neil „varastel lindudel“, kes kohe registreerusid, õnnestus saada sellesse majja parimad korterid. Ülejäänutel tuli leppida märksa kõrgemate hindadega müüdavate „jäänustega“.

Toronto kinnisvaraturu ekspert Barry Lyon arvab, et Toronto kinnisvarabuumis on suur osa erinevate rahvakildude sõbralikus koosluses. Tänu soodsale multikultuursele pinnasele ja kontaktidele müüakse eluasemeid Suur-Torontos kiiresti ja operatiivselt. See edendab ka ehitustegevust. Kui 2005. a kulus keskmiselt 13 kuud ehitatava hoone kondomiiniumide müümiseks, siis tänavu vaid neli kuud! Ometi on uued kondomiiniumid omaaegsetest tunduvalt väiksemad, ehkki kompaktsemad ja parema planeeringuga. Pingeliselt ja pikki tunde töötavad torontolased just selliseid kortereid ehk mugavat ööbimispaika vajavadki. Kes korterit endale osta ei soovi, üürib seda, makstes soolast renti omanikule. Paljud landlord’id elavad Hiinas, Indias, Venemaal või mujal. Sama kehtib ka Vancouveris ja Calgarys paiknevate korterite kohta.

Kõrghoones paikneva uue korteri keskmine hind on $444.378. Hinnad, mis jõudsid rekordtasemele k.a. juunis ja on ebaloomulikult kõrged, näitavadki juba mõningat langustendentsi. Kas investeerijad satuvad paanikasse, kui hinnad kasvõi pisutki kukuvad? Kas nad vaatavad mujale, näiteks Shveitsi, Austraaliasse või koguni Eestisse? Et majanduskriisi aja märksõnadeks on konservatiivsus, külm pea ja hoolikas plaanimine, siis jäägu riskimine edaspidiseks, paremateks päevadeks. Aga seda teavad investeerijad isegi.

Märkmed: