Gruusia konflikti puhkemisest kuu aega tagasi on Venemaalt eri hinnanguil välja viidud kuni 21 miljardit dollarit, börs on kukkunud üle 20 protsendi tagasi 2006. aasta tasemele.

Börsilanguse taga on siiski enam kui Gruusia kriis. Reedel kukkusid börsid üle ilma, kui USA tööpuudusnäitaja kinnitas maailma suurima majanduse nõrka seisu. Päev varem kärpis Euroopa Keskpank euroala majanduskasvu prognoosi. Juulis 150 dollari piiri noolinud naftabarreli hind vajus New Yorgis 105 dollarile, kirjutab Äripäev.

Investoreid pelutavad aga ka Venemaal kasvanud poliitilised riskid nii firmade tasandil (naftakompanii TNK-BP, kaevandusfirma Metšel) kui ka suhetes teiste riikidega. Börs oli languses juba enne Gruusia sõda, mis kiirendas raha väljavoolu. Reedel teatas Venemaa keskpank, et müüs augustis rubla toetuseks 14 miljardit dollarit.

Suhete teravnemine lääneriikidega kõigutab investorite usaldust ka Venemaa majanduse suhtes. Vene firmadele läheb välismaalt laenuraha hankimine raskemaks ja kulukamaks, ent just nii on seni rahastatud kiiret laienemist. ELi ja Venemaa partnerluskõneluste seiskumine pärsib investeeringuid, WTO kõneluste peatamine riskib peatada ka majandusreformid.

«Parim, mis Venemaaga võiks juhtuda, on börsi langus 40%. See oleks neile äratuseks, mis näitab, et läänega tasub koostööd teha,» ütles Danske Banki arenevate turgude osakonna juht Lars Christensen ajalehele Helsingin Sanomat.

Venemaa presidendi nõunik Arkadi Dvorkovitš ütles reedel, et Venemaa ei karda kriisi - keskpanga reservis on 581 miljardit dollarit ning küll ka välisraha naaseb, kui suhted lääneriikidega paranevad. Selles osas pani ta lootust ELi ja Venemaa esindajate tänastele kõnelustele Moskvas.

Toimetas Marti Aavik, reporter

Märkmed: