Bill Thompson, BBC

Tehnoloogia kasutamine ja internet muudavad inimeste aju tööd ja mõttemaailma, väidab BBC ajakirjanik Bill Thompson.

Oma viimases raamatus „ID: The Quest for Identity in the 21st Century“ kutsub tuntud neuroteadlane professor Susan Greenfield mõtlema küsimuse üle, kas ja kui palju muudab praegune arvutite kasutamine inimese aju töötamist.

Ta väidab, et see visuaalne stimulatsioon, mida me ekraanidelt ja meelelahutusest saame, erineb oluliselt eelnenud generatsioonidele osaks saanud informatsioonist. Seetõttu võivad muutuda ka need aju osad, mis on evolutsiooni seisukohast vanemad ja millel on võime end kogemuse põhjal muuta. Muutused võivad avalduda isiksuse ja käitumise muutumises.

See on üsna huvitav hüpotees, mida saab katsetega tõestada ja kontrollida, erinevalt mõnest teisest, mis puudutavad tehnoloogia ja inimese psühholoogia seoseid.

Tuntud kirjaniku Nick Carri hinnangul mõjutab internetis otsimise ja linkide kasutamine, mida toetavad otsingumootorid, seda, kuidas tihedalt internetti kasutavad inimesed mõtlevad. Ta kirjeldab, kuidas ta paari viimase aasta jooksul on tundnud ebamugavat tunnet nagu oleks keegi tema aju muutnud, ümber ühendanud närvidevahelisi sidemeid ja mälu programmeerinud. “Ma ei ole oma mõistust kaotamas, aga minu mõistus on muutumas. Ma ei mõtle nii nagu ma enne mõtlesin,“ kirjeldab ta.

BBC artikli autor Bill Thompson jõuab järeldusele, et tänapäeva otsimootorid suunavad inimesi seostatuma õppimise, allikate ja viidete otsimise suunas, mis sobivad olemasolevasse raamistikku. Sellega ei toetata aga seisukohtade, mõtete või tervete mõttemaailmade sügavamat analüüsi ja ülevaatamist.

Otsimootorite ja tehnoloogia oht ei pruugi olla ainult selles, et meie aju programmeeritakse ümber, vaid ka selles, et inimesed hakkavad kasutama materjali, mida nad saavad sobitada olemasolevasse, selle asemel, et ise midagi uut välja mõelda.

Märkmed: