Indrek Kuus: eestlane on küll pikk, aga üsna tavaline kilplane PM !?!?
Eestlased Eestis 28 Jul 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
neljapäev, 28. juuli 2016
 - pics/2016/07/48073_001.jpg

Indrek Kuus, kolumnist
Erik Prozes / Postimees

http://arvamus.postimees.ee/v2...

Eestlasi tabas sel nädalal tore uudis. Oli küll ammu teada, et eestlased on võrdlemisi pikad, kuid nüüd tuvastasid lugupeetud teadlased koguni, et Eestigi võib olla uhke, sest keskmise pikkuse poolest oleme maailmas kolmandal kohal. Pole paha! Mis sest, et maailma kõige pikemad mehed elavad Hollandis, kus saab vangikongi kartmata kanepit popsutada, ja pika naise saab endale kindla peale Lätist, kus on odav viin, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.

Samas, mis kasu on sellest pikkusest, kuid Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit ja iive negatiivne nagu heaoluriikides kombeks. Inimesed rabavad tööd teha, tarbivad ja seks on meelelahutus ja depressiooniravi, mitte titetegu. Tervise Arengu Instituut suunab rahavoogusid reklaamiagentuuridele, et homoseksualistid kondoomi kasutaksid ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hakkab jälle Eestile brändi looma.
Maailmas on käimas suur haldusterritoriaalne reform, mis kohati kisub üsna vägivaldseks, aga meie siin nuputame omale brändi ja poliitikud vaidlevad.

«Eesti disainimeeskond leiab visuaalseid ja sõnalisi viise, mis aitavad meil endast välismaailmale parimal moel rääkida ja Eestit tutvustada. Käesoleva aasta lõpuks valmib Eesti disainimeeskonna töö tulemusena Eesti brändi uus visuaalne keel ja disainitööriistakast - Eesti brändi kandjad ja valdkonnapõhised rakendused,» seisab brändiloojatest disainimeeskonna kodulehel.

Palju õnne meile! Maailmas on käimas suur haldusterritoriaalne reform, mis kohati kisub üsna vägivaldseks, aga meie siin nuputame omale brändi ja poliitikud vaidlevad, kas Eesti uus president peaks tegelema rohkem sisepoliitiliste asjadega või pöörama pilgu eeskätt välismaale ja näitama maailmale, et oleme väikesed, aga tublid.

Praegu on Eestil pikk president, kes on rõõmus oma pika lätlannast naise üle. Kui president on üks Eesti kuvandi looja välismaal, siis millise signaali annab maailmale väikest kasvu meespresident. Või hoopis parem oleks pikka kasvu vuntsidega mees või eelistada tasuks hoopis vene hingega lõbusat naist? Valimiskogu koguneb septembri lõpus ja siis on otsus langenud. Õnneks pole Eesti seisukord presidendirindel hoopiski nii lootusetu kui Ameerikamaal, kus on valida ühe rumala mehe ja tigeda karjäärihimulise naise vahel.

President on Eesti jaoks üsna tähtis «rääkiv pintsak», aga maakohtadesse on neid pisut liiga palju siginenud. Meilgi on käimas aastatepikkune haldusreform, millele Reformierakond alguses hoolega pidurit tõmbas, kuid nüüd fanfaarihelide saatel kuulutab, et nende targal ja tarmukal juhtimisel on vallad hakanud liituma. Samal ajal on naljakas vaadata, et oravakesed pole siiamaani üksmeelele jõudnud oma presidendikandidaadi suhtes.

Eestlased on küll pikad, kuid paraku on meid vähe. Planeedi jaoks pole eestlaste hääbumine muidugi mingi katastroof, aga kahju oleks küll, kui ühel päeval eestlased otsa saaks. Vallakesi on meil jalaga segada, aga suur osa on neist vaesed ja jooksevad inimestest tühjaks. Näiteks Urvaste vald on kahtlemata tore koht, aga milleks seal vallavanemat ja teisi «pintsakuid» ülal pidada, kui neil näib vähem raha olevat kui kassapidajal palgapäeval. Vallake tahab riigieelarvest nüüd saada 400 eurot, 300 on tarvis pumbamaja katuse parandamiseks ja «sotti» selle jaoks, et maksta meestele, kes valla teedele tugeva tuule tõttu langenud puud ära koristasid.

Kõik on üks suur kilplasetöö alates brändist, presidendivalimistest ja haldusreformist, kui selle peale kulub nii palju auru, et 45 000 ruutkilomeetrile jääb enam tõbiseid vanamutte ja laisku külajoodikuid, kui lapsi riburadapidi juurde ei sünni. Samas, kui Eesti saab Euroopa Liidu eesistumise ja vabariigi 100. sünnipäeva uhkelt ära tähistatud, pole sugugi paha sooritus ühe väikese rahvakillu kohta. Siis hakkamegi lõõritama «Welcome to Estonia» ning eesti keel jääb laulu- ja tantsupeo ametlikuks keeleks ja filoloogidele maiustamiseks.

Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes. Praegu töötab ta ERRis uudisteportaali päevatoimetajana.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus