ERR

Nüüd on teada meie kahe lähema sugulasliigi täpne geenijärjestus, nimelt avaldas ajakiri Nature bonobo ehk kääbusšimpansi genoomi. Uurimistööd juhtis Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo Saksamaalt Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist.

Kui inimese genoomi šimpansi ja bonobo genoomiga võrrelda, saame aimu, milline võis olla kolme liigi lähim ühine esivanem. See on põnev küsimus, laiemalt võttes kas või seetõttu, et šimpansite ja bonobote karjaelu on üles ehitatud väga erinevatel põhimõtetel. Bonobote erakordselt rahumeelse omavahelise läbisaamisega karjades domineerivad emased, šimpansite palju agressiivsema õhustikuga karjades aga isasloomad, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Inimene eraldus šimpansi ja bonobo ühisest esivanemast umbes neli ja pool miljonit aastat tagasi, šimpansid ja bonobod eraldusid teineteisest umbes miljoni aasta eest. Ei ole teada, milline kolme liigi ühine esivanem täpselt välja nägi, ammugi mitte, kuidas oli korraldatud tema karjaelu, aga juba võib aimata, kui arvukas see esiliik oli.

Pääbo hindab genoomide põhjal, et neid loomi elas ühekorraga umbes 45 000 isendit.

Geenid näitavad ka seda, et pärast šimpansite ja bonobote lahknemist neil geenivahetust ehk taassegunemist enam üldse ei toimunud, see lõppes väga järsult. Võib-olla viis liikide lahknemiseni näiteks Kongo jõe teke.

Toimetas Inga-Gretel Linkgreim ERR