Urmo Soonvald
www.DELFI.ee

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort tunnistas Delfile, et Eestis väärib 1990ndate alguses minema viidud KGB arhiivide jälgede uurimine jätkuvat tegelemist.

"Olemasoleva kronoloogia alusel viidi olulised dokumendid välja jube enne Eesti taasiseseisvumist. Eks sellel ajal proovis Eesti noore riigina toimida oma parema äranägemise ja võimaluste raames. Kas toonased otsused, valikud ja tegevused olid kõige tõhusamad ja eesmärgipärasemad on keeruline küsimus," möönis Koort vastates Delfi.

Teema taaskordse tõstatamise ajendiks sai Harri Mägi raamat ENSV KGB likvideerimisest, kus ta tõstatas hulgaliselt küsimusi 1990. ja 1991. aasta segastest episoodidest seoses toimikutega.

"Selle kõige juures tuleb ka arvestada asjaolu, et meie riigi vastas seisis tugev eriteenistus, kasutades ära oma oskusi ja kogemusi teabe varjamiseks. KGB arhiivide — materjalidega seonduvat on erinevatel tasanditel uuritud aga kindlasti on see ajaloolise uurimise objektina aktuaalne ja väärib edasist uurimist," lisas ta.

"Eesti riik asus koheselt astuma võimalike kompenseerivaid samme, et KGB tegevust avalikustada ja kaastöötajaid paljastada. Võib väita, et Eesti on oma tegevuses juhindunud sellest, et maandada võimalikke julgeolekuriske, mis võivad tuleneda arhiiviandmetest."