Eesti Elu
Vägivald
Meelejahutus | 20 Jan 2012  | Kargu KarlaEesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Karla kalendrisaba #3

Ea, et Ärman akkas uuel aastal jälle meil käima. Nii saan ikke natuke aimu sellest, mis ilmas sünnib. Kes sünnib, see jusku ei uvitagi enam. Vastsündinute papad-mammad on kõik nii noored, et mina neid ei tunne ja nemad mind ammugi mitte. Ei liiguta ripsmekarvagi, kui ükskord mu surmakuulutust seitungist loevad.

Näe, kuhu jutu vedas. Akkad sündimisega pääle ja juba surma juures väljas. See on nigu sõjavangis, kus muust ei saandki juttu ajada kui söögist. Akkasid peale kas kaerakasvatusest vai analüütilisest keomeetrijast, ikke läks kudagi toidu peale ja sellelt teemalt enam ära ei saand. Nüüd on nii, et kui Katat poleks, kes arjund pottide-pannidega askeldama, läheks mõni päev söömata magama. Ei tuleks meeldegi, et sul pugu kah olemas.

Metsa läksin oma jutuga. Ärmani ütelust mööda pidada need olema assotsiatsijoonid, mis jutulõnga mujale veavad. Mina ei tea küll ühtegi assotsiatsijooni peale selle, mille nooremad eestlased ilda aegu asutasid ja sellest ma kõnelda ei taha, tekib jälle tühjast tüli. Lubasin Ärmanit ilusti kuulata ja tema siis kõneles, kuda läänemaailma koolides olevat rahvastepall turnimise tunnist välja jäetud. Pidada olema vägivaldne sport, et kohe sihivad teist palliga, tahvad aga pihta anda.

No see jutt tegi mulle kangeste nalja. Ma seda mängu poisikesest peast mängind küll ja küll. Muidugi taheti pihta anda, aga ega see pehme võrkpall kellelegi äda teind. Aga siin mängivad kõik okit, kus mängureeglite perra keski kedagi ei sihi, aga kudagi läheb ikke nii, et jää peal pole poissi, kes poleks okitokiga vasta pead vai kodaraid saand. Kogemata läks, noh! Ütled sorri ja äigad aga teinekord kõvemini. Tunniplaanis muidugist pole väge ega valda, nii et juriidiliselt on kõik korras. Ei tea, kas nad koolis kulli tohivad mängida. Seal antasse teisele kohe käega mats selga, see ju puhas vägivald.

Mina pole elus vägivalda sallind, aga möödund sõja aegu panin võõra mundri selga ja läksin 
Sinimägedesse vaenlasega võitlema. Nüid käib jälle igavene jauramine selle ümber, et kas me olime vabadusevõitlejad vai mitte. Ei mina läind sinna au ega kuulsust otsima, mulle võib vabalt selle nimetuse andmata jätta. Ärgu ainult kobisegu, et olin kurjategija. Ma läksin sellepärast, et vägivald maal võimust ei võtaks. Kui keski peaks rõõmu tundma, et ikke võttis, siis olgu peris rahulik – tema eest mina ei võideld.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Meelejahutus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus