Kirjad vangilaagrist
Eestlased Eestis 06 Feb 2011 Peep PillakEWR
    Trüki   E-post   FB     
Arvo Pesti, Olavi Pesti. Kirjad vennale. 15.04.1983 - 29.09.1986. Toimetanud Siiri Ombler, kujundanud Mari Ainsoo. Ilmamaa 2011, 192 lk. Raamat on kokku pandud vendade Arvo ja Olavi Pesti poolt ja sisaldab nende kirjavahetust ajavahemikust, mil Arvo kandis poliitvangina karistust Permi oblastis range režiimiga karistusasutustes. Olavi töötas siis (ja töötab ka praegu) Saaremaa muuseumis teadusdirektorina.

Kohtu all ja vangilaagris

Detsembris 1983 kohtu alla antud Heiki Ahoneni, Lagle Parekit ja Arvo Pestit süüdistati põrandaaluse ajakirja “Lisandusi uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis” väljaandmises ning levitamises; kontaktides nõukogudevastaselt meelestatud isikute ja organisatsioonidega välismaal; avalike kirjade ja pöördumiste kirjutamises ja levitamises ning nõukogudevastase kirjanduse paljundamises ja levitamises. Ükski kohtualune ennast süüdi ei tunnistanud ja tunnistusi ei andnud. Siiski mõisteti Lagle Parekile kuus aastat laagrit pluss kolm aastat asumist, Heiki Ahonenile ja Arvo Pestile mõlemale viis aastat laagrit ja kaks aastat asumist. Arvol tuli istuda kahes Permi oblasti Tšussovoi rajooni vangilaagris: põhiliselt Vsesvjatskaja asulas asunud “asutuses” nr. 389/35, vahepeal, 1985. aastal, umbes üheksa kuud Polovinkas asunud laagris nr. 389/37. Seoses Gorbatšovi perestroikaga vabastati poliitvangid Arvo Pesti ja Lage Parek 1986. aasta lõpus, Heiki Ahonen 1987. algul.

Kirjad vangilaagrist

Range režiimiga karistatud vang võis kuus saata kaks kirja, saabuvate kirjade arv ei olnud limiteeritud. Tegelikkuses suur hulk kirju lihtsalt kadus, mõned konfiskeeriti ka ametlikult. Eesti keelt oskav KGB-tsensor asus ilmselt ainult Tallinnas, seetõttu liikusid kirjad edasi-tagasi väga aeglaselt. Kiri võis adressaadini jõuda alles mitme kuu pärast. On selge, et selliseid kirjavahetusi eriti palju säilinud ei ole. Olavi Pesti kirjutas oma kirjad läbi kopeerpaberi, et kirja originaali kaotsiminekul seal olev info järgmises kirjas adressaadini jõuaks. Tänu sellele ongi kirjavahetus säilinud kahepoolsena. Mõne aja pärast hakkas aga omal ajal läbi kopeeri kirjutatud tekst paberilt kaduma ja Olavi Pesti hakkas neid seetõttu arvutisse sisestama. Siis tekkiski mõte kirjad raamatu kujul välja anda. Kirju lugedes peab muidugi silmas pidama, et need pandi küll paberile vennale lugemiseks, kuid oli teada, et kõigepealt jõudsid kirjad KGB-tsensori kätte. Seepärast pidi olema osav ridade vahele kirjutaja, et kogemata kellelegi sõpradest-sugulastest kahju ei tekitaks. Ega tegelikult ka KGB-tsensuur ei olnud huvitatud kirjavahetuse katkemisest, sest siis oleks nad kaotanud ühe oma infoallika. Arvo Pesti mainib ühes oma esimestes kirjades: „ Kirjutada on igati raske: paljust ei julge kirjutada – äkki ei lähe siis needki vähesed kirjad kätte, tühja loba aga ei taha kah ajada. Püüan siis leiutada ise mingi kompromissi, seda enam, et keegi pole mind instrueerinud, millest tohib ja millest ei tohi kirjutada.“

Raamat „Kirjad vennale“ on omamoodi Eesti elu kroonika ja tolleaegse ühiskondliku mentaliteedi kirjeldus. Teemad vendade kirjades varieeruvad igapäevasest olmest ja kultuuriuudistest filosoofia-, kirjanduse- ning kunstianalüüsini. Lugeja silme ette kerkib ajalooperiood 1980. aastate keskpaigas, mil Eesti ühiskonnas tekkisid esimesed suurte muudatuste ilmingud. Paarkümmend aastat sellest möödunud aeg on piisav distants, et toimunu hakkaks pisitasa unustusehõlma vajuma. Nüüd on ajastu hõng talletatud raamatus ka tulevastele põlvedele, kel endal selleaegne kogemus puudub.

Vennad alustasid koos raamatu kokkupanemist ja jõudsid sellega juba lõpusirgele, kui Arvo Pesti 7. septembril 2010 ootamatult suri. Seega on väljaanne ühtlasi pühendatud ka tema mälestusele. „Kirjad vennale“ esitlus toimus 4. veebruaril Tallinnas Okupatsioonide muuseumis. Esitlusele oli kogunenud hulgaliselt vendade kirjavahetuses peategelastena esinevaid inimesi nagu Lagle Parek, Enn Tarto, Viktor Niitsoo, Tarmo Teder, Hannes Varblane jt.

Peep Pillak

 - pics/2011/02/31265_2_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
24 Feb 2017 07:08
Peapiiskop Viilma: seda võib unustada ja salata, kuid me oleme ristirahvas! (1)
24 Feb 2017 07:01
Kokkuvõtlikult: Eesti sünnipäev algas - Pika Hermanni torni kerkis sinimustvalge, president viis Vabadussõja võidusambale mälestuspärja Paraad (1)
23 Feb 2017 22:09
Eesti Vabariigi aastapäevaks 2017 Eesti Elu (1)
23 Feb 2017 22:06
Austus ja koostöö ebakindlal ajal EKN Eesti Elu
23 Feb 2017 22:02
Putin õnnitles Eestit vabariigi aastapäeva puhul ERR (1)
23 Feb 2017 17:07
Each year on February 24th, The Republic of Estonia celebrates its Independence Day.
23 Feb 2017 15:20
Vabariigi Presidendi tervitus eeslastele välismaal Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul (2)
23 Feb 2017 11:30
Alar Tamming: kaose eest maailma rahanduses ja panganduses ei ole pääsu
23 Feb 2017 11:10
Lars Åberg: Segregationen i Malmö tillåts accelerera Svenska Dagbladet
23 Feb 2017 10:59
Kadi Uibo - Vabaduse loits
23 Feb 2017 10:52
Kersti Kaljulaid asetas pärjad Eesti kõrgete riigitegelaste haudadele
23 Feb 2017 09:58
Ilusat pidupäeva kõigile! (1)
23 Feb 2017 09:46
DELFI FOTOD: Eesti Vabariigi President andis täna riikliku teenetemärgi 113 inimesele
23 Feb 2017 09:34
RIA: 600 000 ID-kaardi omanikul kaob pärast 1. juulit võimalus kaarte uuendada DELFI
22 Feb 2017 22:05
Kui kaunis ja kui õrn vabadus Eesti Ekspress
22 Feb 2017 16:23
Olukorrast Rootsis 22.veebruaril 2017 (5)
22 Feb 2017 11:53
Rootsi Eesti Päevaleht 22. veebruar 2017
22 Feb 2017 09:25
FOTOD: Tallinnasse saabus Eesti Vabariigi aastapäeva külalisena USA ristleja USS Hué City
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 25 2017 - Toronto Eesti Maja suures saalis
EV 99a kontsert-aktus

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus