Eesti Elu
Pilguheit prillide maailma
Inimesed 20 Aug 2010 Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Mitme põlvkonna Toronto eestlastele on hästi tuttav Danforth St.-l asuv prilliäri Ratas Optical, kust on aastakümnete jooksul oma prille tellinud tuhandeid kaasmaalasi. Täna heidame pilgu selle äri algusaegadesse ja tänasesse päeva, vestluskaaslaseks Ratas Optical’i omanik Ene Christie (sünd. Ratas).

Ene isa Jaan Ratas alustas prilliäriga 1965. aastal, kui ta sai optiku litsentsi. Vanaisa Jaan Ratas oli alustanud kellassepaäriga Queen St.-l juba 1949. aastal ja hiljem kolis sama äri Danforth St.-le, kus siis 1965.a. pool ärist optikapoeks tehti. Samalaadset äri oli peetud juba ka omal ajal Eestis, aga siis oli olnud optikutöö tunduvalt lihtsam: kliendi silme ette sobitati lihtsalt erinevaid klaase ja nii valmisidki prillid. Tänapäeval on see töö aga märksa komplitseeritum.

Niisiis, Rataste perel õitsesid Torontos nii kellassepa- kui ka optikaäri. Põhilisteks kundedeks olid tol ajal eestlased, kel oli mugav omas keeles prille tellida. Ene hakkas juba 15-aastasena isa-vanaisa juures nädalalõppudel abiks käima. Kellassepa alal töötas ka onu.

Äri on asunud Danforth’i peal kolmel erineval aadressil, kõik samas blokis: nr. 169, 245 ja praguses asukohas 219. Viimases paigas on asutud 20 aasta ringis ja siin enam kellassepaäri ei ole, ainult optika.

Ene töötas kõrvuti isaga alates 1976. aastast, kui ta tuli tagasi Calgary’st, kus ülikoolis muusikat õppis. Samal aastal sai ta optiku litsentsi ja sellest ajast saadik on kogu aeg samas kohas töötanud. Alates 1995. aastast on ta äri omanik. Isa Jaan suri 1997.a. Ema Hilda elab iseseisvalt omaenda kodus ja on hea tervisega.

Ene sõnul on optikaäri alati vajalik, sest prille vajavad inimesed ikka. Ja oluline on, kas inimesed ka oma prillidega rahul on. Lisaks sellele, et need aitavad nägemist korrigeerida, on eriti tänapäeval väga oluline ka raami stiil ja parasjagu moes olevad trendid.

Stiilid muutuvad aga kiiresti. Ene naerab, et temal on sama komme mis isalgi omal ajal: tellida sisse liiga palju raame, aga moed muutuvad kiiresti. Sellelegi on olemas lahendus: ülejäävad raamid pakitakse ära ja tuuakse aastaid hiljem uuesti välja, sest teatud stiilid tulevad ikka ja jälle moepilti tagasi. Ene näitab originaalseid raame 1950-60-ndatest aastatest, võrreldes neid üpris sarnastega, mis valmistatud tänapäeva moodi silmas pidades. Neid vanu ajavat taga eriti teismelised, soovides ultramoodsad välja näha.

Ene töötab palju ka filmikompaniidele, kes on tema head kliendid. Näiteks öeldakse, et teatud filmi jaoks vajatakse prille 1970- või 80-ndatest aastatest. Ja tavaliselt ühte raami kohe mitu paari. Näitlejad just ise äris prille valimas ei käi, aga Ene saadab spetsiaalse karbiga kompaniidele teatud laiema valiku vastavaid prille, millest siis kitsam valik tehakse. Vahel käib ta ka ise võttepaikades prille sobitamas.

Optiku töö on tänapäeval väga laiahaardeline. Tavaliselt tuleb inimene nende juurde oma prilliretseptiga, mille järgi siis valmistatakse sobivad prillid. Juhtub ka nii, et inimene pole aastaid silmaarsti juures käinud ja tuleb sooviga uute prillide järele. Sel juhul soovitatakse inimesel ikka eelnevalt silmaarsti külastada, sest lisaks prillide määramisele kontrollib silmaarst ka silmade üldist tervist ja oskab avastada silmahaigusi, mis varases staadiumis on paremini ravitavad. Optikaäris on nähtud ka neid inimesi, kes 10 või enamgi aastat samu prille kasutanud ega ole vahepeal silmaarsti juures käinudki. Üldine soovitus on külastada silmaarsti ikka iga 2 aasta järel (mõnikord on vajalik ka tihedamini).

Retsept käes, valitakse optiku abiga sobivad ja meeldivad prillid. Mõni klient teab kohe täpselt, mida ta soovib, teine proovib kümneid ja kümneid paare, kolmas jälle usaldab optiku nõu ja võtab kohe esimesed, mis soovitatud. Tänapäeval saab valmistada väga spetsiifilisi prille, olgu need mõeldud siis arvutiga töötamiseks, kaugele vaatamiseks vm. Ene sõnul on väga head ka värvi muutvad (transitional) prilliklaasid, mis õues ise tumedamaks lähevad ja omavad seega ka päikeseprillide funktsioone. Need on eriti head väljas jalutamiseks.

Nagu ütleb Ene, on neil oma klientide seas väga hea reputatsioon: seda tõestab fakt, et enamus on püsikliendid. Need, kes ise noorena nende äri külastama hakanud, toovad siia juba oma lapsi ja lapselapsigi. Tänapäeval ei moodusta eestlaskond enam nii suure osa klientuurist kui algusaegadel, aga neid on ikka piisavalt. Ratase äri heast kuulsusest räägib ka see, et mitmed Torontost ära kolinud inimesed jätkavad nende kliendiks olemist, tellides mõnikord prille ka posti teel, usaldades Ene valikut. Ja Ene kinnitusel on ka nende hinnad mõistlikud, seda juba isa ajast. Et nende hinnad on head, seda kuuleb ta oma klientide käest.

Oli aeg, kus nende ärist telliti ka palju prille Eestisse: siin elavad eestlased oma Eestis elavatele sugulastele. Ja kuigi see toimus n-ö kaugjuhtimise teel — hea, kui oli inimese foto — jäädi alati valitud raamidega rahule! Tänapäeval selleks enam vajadust ei ole, kuna Eestis on optikaäri suurepärasel tasemel.

Tänapäevasele optikamaailmale on iseloomulik ka see, et inimeste nõudmised on suurenenud — elatakse kauem ning elu jooksul vajatakse mitmeid erinevaid spetsiifilisi prille. Vanasti polnud valikuid nii palju kui nüüd ja uusi produkte tuleb kogu aeg peale, seega peavad ka optikud end pidevalt koolitama, et kõige uuega kursis olla. Iga aasta tuleb litsentsi uuendada; iga kolmas aasta tuleb võtta 30 krediitkursust optika alal. Koos Enega töötab juba 15 aastat ka teine litsentseeritud optik Irene Gardner, kes sobitab ka tänapäevaseid kontaktläätsesid. Vahetevahel aitab äris ka Ene õde Mare Westerblom.

Enele meeldib inimestega töötada, sest seda ju optikutöö suures osas ongi. Töö koosnebki nagu kahest poolest: valmistada inimesele prillid, millega ta näeb suurepäraselt, ja teiseks, et need talle ka ideaalselt sobiksid. Ja tõsi seegi, et klient on ju nende firmale nagu jalutav reklaam.

Küsimusele, mis on praegu prillimaailmas moes, vastab Ene, et praegune aeg on väga huvitav. Moes on näiteks väga paksud, vanaaegsena tunduvad plastikraamid. Hetkel on moes ka suuremad prillid, vahepealne mood soosis hästi väikseid. Ene käis just kuu aega tagasi New Yorgis, et vaadata sealset moekat tänavapilti just prilliraamide osas. Ja veendus, et moes on erinevad värvitoonid ja prillisang on külje pealt kas siis hästi lai või dekoreeritud. Muidugi on väga oluline, et prill ka kandja näoga sobib.

Üldiselt on nii, et ega ükski inimene oma elu jooksul naljalt prillidest pääse. 40-ndates eluaastates hakkab suur osa inimestest lugemisprille vajama. Ja ka need, kes n-ö nägemisprille ei vaja, peavad siiski igas eas kandma päikeseprille, mis kaitsevad silma kiirguse eest.

Siit jõuamegi jutuga päikeseprillide juurde, mille kandmise tähtsust Ene väga rõhutab — kaasa arvatud laste puhul, mis on eriti oluline, kuna inimese silm areneb kuni 18. eluaastani, alles siis hakkab silm filtreerima ultraviolettkiirgust. Laste silmad on väga tundlikud, päikesest tingitud kahju koguneb ja probleemid võivad välja lüüa hilisemas elus, kinnitab Ene. Ta on spetsiaalselt jälginud, et näiteks 50-st suvel õues mängivast lapsest kannab päikeseprille umbes kaks. Lastele määritakse küll päikese eest kaitsvat kreemi, mis on väga vajalik, aga silmade kaitse päikeseprillidega jäetakse sageli tähelepanuta — emad ise aga kannavad kalleid ja stiilseid päikeseprille. Ene on ka otse vanemate poole pöördunud ja saanud vastuseks, et ega laps neid nagunii tahaks kanda, kaotaks ära vmt. Tema enda praegu 1,5-aastane lapselaps on aga imikueast peale päikeseprille kandnud ja see on tema jaoks loomulik asi. Laste päikeseprillid ei pea olema sugugi kallid, optiku juurest tellitud, töö teevad ära ja vajalikku kaitset pakuvad ka odavad.

Lõpuks küsin Enelt, mis on iseloomulik just nende väikesele ärile ja mis hoiab neid edukana paljude suurte äride kõrval. Ene sõnul peabki väike pood olema natuke teistmoodi: näiteks see, et neil on välja kujunenud oma klientuur, kes ikka ja jälle tagasi tuleb ja kui mitmed inimesed soovivad näiteks midagi ebatavalist, mida mujal ei ole, siis teavad nad, et nende juurest seda nad ka saavad. Näiteks need vanad raamid, millest eespool juttu, ja samuti töö filmikompaniidele. Väga tähtis on prilliläätsede kvaliteet: Zeiss, Nikon ja Kodak on alati olnud optika osas esiplaanil ja on seda ka tänapäeval. Kõik raamid, mis sisse tellitud, on Ene isiklikult välja valinud; ta ei tegele palju disainerite kaubaga, vaid ostab sisse väiksematelt firmadelt. Iga aasta enne jõule korraldatakse suur väljamüük, mida püsikliendid hästi teavad.

Nii et aastakümnete jooksul on tekkinud paljude klientidega juba nagu oma pere tunne: seda peab Ene eduka äri puhul ülimalt tähtsaks.
See foto pärineb aastast 1965, kui avati optikaosakond. Ees vas. Mare Westerblom (Ratas), Ene Christie (Ratas), vanaisa Jaan Ratas, Robert Westerblom, vend Jaan Ratas, taga vas. Hans Westerblom, ema Hilda Ratas, isa Jaan Ratas, tädi Salme Ratas, Alide Westerblom, isa vend Evald Ratas. Foto: EE - pics/2010/08/29331_1_t.jpg
See foto pärineb aastast 1965, kui avati optikaosakond. Ees vas. Mare Westerblom (Ratas), Ene Christie (Ratas), vanaisa Jaan Ratas, Robert Westerblom, vend Jaan Ratas, taga vas. Hans Westerblom, ema Hilda Ratas, isa Jaan Ratas, tädi Salme Ratas, Alide Westerblom, isa vend Evald Ratas. Foto: EE
Ene Christie leti taga. Foto: EE   - pics/2010/08/29331_2_t.jpg
Ene Christie leti taga. Foto: EE
 - pics/2010/08/29331_3_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Eesti Elu Eesti Hääl Eesti Päevaleht Eesti Rada
Meie Kodu Raadio Muusikamoos Peterburi Teataja Vaba Eesti Sõna