Meie eluteel on mehi, kes seisavad elus nagu kaljud, mida miski ei häiri ega kõiguta. Mehi, kes oma ammendamatu energiaga ja vankumatu kindlameelsusega on toeks ning eeskujuks kõigile kaasteelistele, küsimata ise selle eest kunagi midagi vastu.
Just selliseks meheks oli 15. septembril 1939. a. sündinud Märt Arnold Pihl, kes oma paljude tegemiste kõrvalt jõudis viimastel aastatel olla ka korporatsioon Revelia Kanada Koondise karismaatiliseks esimeheks, kuni vikatimees niitis ta hetkel, mil seda keegi ei osanud oodata.
Märdi enda elutee algusaastad olid kõike muud kui kerged. Juba väikese lapsena pidi ta pühkima jalgelt isamaa tolmu, et jõuda läbi Saksamaa laagrite Kanadasse, oma uuele kodumaale. Eluvintsutustest hoolimata sai ta hakkama ja omandas uuel kodumaal hariduse, mis aitas tal elus läbi lüüa. Ta on lõpetanud Waterloo Luteri Ülikooli, hilisema nimega Wilfrid Laurier Ülikooli inglise keele erialal. Edu saavutas ja läbi lõi Märt A. Pihl aga hoopis ärivallas. 1968. a. asus ta koos abikaasa Mallega elama Bahamasse, kus nende perre sündis 1969. a. tütar Tiia. Bahamas töötas ta Trust Corporation’is süsteemide osakonna juhatajana. Enda täiendamise järgselt matemaatika ja finantsarvestuse alal INSEAD Ülikoolis Fontainebleau’s Prantsusmaal siirdus ta 1973. a. perega elama Inglismaale, kus töötas hiljem kurikuulsaks saanud ärihai Conrad Black’i, hilisema Lord Conrad Black’i suurettevõtte Massey Ferguson Ltd. poolt omandatud Perkins Engines Ltd.-is finantsdirektorina. Kanadasse tagasipöördumise järgselt tegi ta aga äris kannapöörde ja asutas 1980. a. ülemaailmselt kingituskaupade vahendamisega tegeleva perekonnafirma, mille presidendiks ta ise oli ja mille ta müüs eduka tegevuse järgselt erruminekul.
Märt A. Pihl oli aktiivne ka ühiskondlikult, saavutades tunnustatud positsiooni Kanada eestlaskonna hulgas — ta oli aastaid Eesti Kunstide Keskuse juhatuse liikmeks ja usalduskogu esimeheks ning olnud ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liikmeks. Märdi kui juhi, kuid samas võrratu huumorisoone ja heade oraatorivõimetega rahvamehe fenomeniks oli see, et ta suutis muuta väikese võrdseks või isegi suuremaks suurtest, nii et see näis seejärel kõigile täiesti enesestmõistetava ja loomulikuna.
Selline ta oli – värvirikas Eestlane Kanadas, kes lahkus meie hulgast värvikireval sügispäeval 13. oktoobril 2010. a., jäädes sisendama edu ja jõudu oma armastatud perekonnale, korporatsioonivendadele ning teistele sõpradele üle maailma.
