JÜRI SEPP

27. novembril 2006 lahkus meie hulgast tuntud teatritegelane Kalle Viires.

Kalle sündis 9. septembril 1912 Valgjärvel. Oma kooliteed alustas ta Tartu Õpetajate Seminaris. Samas lõpetas ka keskkooli ja a.1930 seminari õpetaja kutsega. Kalle oli ka tubli spordipoiss ning paistis silma hea õpilasena ja joonistajana.

Kalle kasvas üles kultuuri- ja kunstilembelises kodus. Sellest kirjutab tema noorem vend Ants, eesti üks tunnustatumaid etnograafe, oma raamatus „Kultuur ja traditsioon“, kirjeldades isa mõju oma lastele. Isa oli sügava kultuuri- kunstihuviga, ta oli hariduse saanud venekeelses Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas mh Vanemuise teatri asjaajajana. Pojadki pääsesid seetõttu teatri kulisside taha. Ent isa viis poegi ka paljudele kultuuriüritustele nagu Pallase kunstinäitustele ja mujale.

Seminari lõpetamise järel asus Kalle õpetajana tööle esmalt Kereveres, seejärel Nõos, kus ta hakkas tegelema kohaliku näiteringiga lavastaja ja näitlejana. Siis avanes tal võimalus saada õpetaja koht Tartusse, kus ta pääses õppima „Pallasesse”. Peatselt alustas Kalle õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning astus korp! Ugalasse.

Kalle oli vahepeal abiellunud. Ta oli näinud filmi väliseestlastest, kus ta silm oli jäänud peatuma Prantsusmaal elaval ilusal eesti neiul. Nähes seda neiut aasta hiljem Tartu – Nõo rongis, arenes noorte tutvus. Kalle abiellus Haldi Hallikuga 1935.

1942. a sündis tütar Hille, kes on samuti kooliõpetaja ning spordi- ja kunstikalduvustega. Kalle ja Haldi õnnelik abielu kestis 68 aastat, kuni Haldi surmani 2003.

Teise Vene okupatsiooni eel õnnestus Kallel põgeneda perega Rootsi, kus esmalt viibiti põgenikelaagris. Seal tegutses ta õpetajana. 1945 asuti elama Stockholmi, kus osavate kätega Kalle leidis tööd eestlaste ettevõttes kullassepana. Et poliitilised pinged Euroopas kestsid ja oli märke Vene agressiivsusest Rootsis, otsustasid Viiresed paljude rahvuskaaslaste eeskujul asuda ümber Põhja-Ameerikasse — Montreali, kus neil oli juba sõpru ees. Lisaks valdas Haldi ka prantsuse keelt.

Kalle leidis peatselt tööd ühes arhitektuuribüroos, mille kohta ta ise naljatades ütles: „Pallases õpitud kõveratest joontest said sirged jooned!“

Kohe algas ka elav tegevus teatri alal. Montrealis olid juba sellised tuntud kultuuritegelased nagu Hanno Kompus, Rahel Olbrei, Rudolf Lipp, Riina Reinike, Teet Koppel, Silvia Tael jt. Kalle liitus nendega ja esines sealtpeale deklamaatorina paljudel eesti üritustel. Tal oli fenomenaalne mälu, olles võimeline ka oma viimastel eluaastatel pikki luuletusi peast esitama.

Kalle sportlikuks harrastuseks oli mäesuusatamine. Ta ei suusatanud mitte ainult Quebecis, vaid ka Briti Kolumbias, USA-s ja Euroopas. Ta oli mägedes kartmatu. Aastaid suusatasime koos perekondadega ja hiljem ka kahekesi. Kalle tegi oma viimased suusasõidud vaid paari aasta eest.

Kalle töötas pikemat aega Royal Panga arhitektuuribüroos pankade projekteerimise alal. Kuid pensionile jäämiseks oli Kallel liiga palju energiat ja nii ta leidis arhitektina veel tööd SNC suurfirmas kuni 1982. aastani, mil nad otsustasid Haldiga asuda elama Torontosse.

Torontos osales Kalle samuti teatritegevuses ja kultuuriüritustel. Ta esines ka Melbourne'i Estol, kus Mikk Mikiver kiitis tema esinemist. Kalle esines sageli Toronto luuleõhtutel. Tema sulest ilmus artikleid Toronto eesti ajalehtedes. See kõik jätkus kuni Haldi surmani a. 2003, misjärel ta pöördus tagasi Montreali.

Kiirelt arenenud raske haigus viis Kalle oma perekonna keskelt. Jääme teda meenutama sõbraliku, heatahtliku, kunstilembelise ja mitmekülgsete huvidega teotahtelise inimesena, kes leidis elust alati midagi humoorikat.

Kalle Viirese leinateenistus, mille viis läbi õp. Heino Laaneots, toimus Montrealis Rideau Memorial Garden'i kabelis arvukate sõprade osavõtul,.

Järelehüüded ütlesid ristitütar Leiki Veskimets, Kalle väimees Gary Kirchner ja tema akadeemiline poeg Enn Raudsepp korp! Ugalast. EKL-i korp! Ugala seeniori Henn Paabo juhatusel kogunesid akadeemilised vennad lauluks Kalle mälestuseks.

Puhka rahus, armas sõber!

Märkmed: