Imepärased muljed Kanada eestlusest
Inimesed 14 Nov 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Nädala portree

 - pics/2008/11/21685_1_t.jpg
Piret Kärtner, Tartu Ülikooli inglise keele osakonna lektor, viibis Torontos, et osaleda novembri alguses toimunud TES Täienduskooli õppepäevadel, viies seal läbi 2-päevase õpetajate koolituse. Vastav ettepanek tehti talle Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Instituudi kaudu ja üsna ootamatult. Algul arvas ta, et ütleb ei, kuna kardab lennusõitu, ent järgmiseks päevaks oli see mure lahendatud ja otsus tehtud, kuna sellist võimalust ei teki mitte iga päev. Torontos oldud nädala järel viis tee teda järgmiseks New Yorki ja Baltimore’i, et koolitada ka sealseid õpetajaid.

Kui tuleku otsus kindel, järgnes kirjavahetus siinsete koolijuhtidega, vastastikune tutvumine, olude uurimine ning kohale jõudes olid sõprussidemed kohe tekkinud. Torontos peatus ta Elle Rosenbergi kodus ning Piretil on hea meel, et kõik, kellega ta kokku puutunud, võtsid ta kohe omaks. Vestlustest tuli mitmetega välja lausa ühiseid häid tuttavaid.

Piret Kärtneri sõnul on Kanada ja Ameerika olnud siiamaani tema jaoks otsekui väljaspool unistusi — ta pole isegi mõelnud, et ta kunagi sellele mandrile sattuda võiks. Ent välismaal asuvate eesti täienduskoolidega on tal mõtteline side olemas juba selletõttu, et tema vanaisa, omaaegne Türi gümnaasiumiõpetaja Voldemar Kaasik läks sõja ajal Austraaliasse, kus rajas Thirlmere Eesti Täienduskooli, mille õpetajaks oli surmani. Austraalias pole Piret veel käinud, ent võibolla kunagi saab see reaalsuseks — nimelt on tema vanaisal seal kolm tütart, kellega kontaktid loodud.

Hariduselt on Piret Kärtner inglise filoloog. Keskkooli lõpetades tahtis ta saada hoopis aiandusarhitektiks, ent kuna võitis inglise keele olümpiaadil, soovitasid õpetajad tal seda keelt tudeerima minna. Nii Piret seda tegigi, töötades Tartu Ülikooli lõpetamise järel aastaid inglise keele õpetajana Tartus Miina Härma Gümnaasiumis, mille vilistlane ta ka ise on. Mõne aja pärast siirdus ta kutseharidusse, õpetades erialast inglise keelt mitmete ametite esindajatele.

Peab mainima, et inglise keele õppimine on praegu Eestis ülimalt populaarne ja noorte keeleoskus väga hea. Samal ajal pole Pireti sõnul väga populaarne õpetaja professioon.

1997. aastast on Piret Kärtner õpetanud Tartu Ülikoolis tulevasi õpetajaid, tehes seda aastast 2003 põhikohaga. Lisaks teeb ta koostöös Integratsiooni Sihtasutusega palju koolitusi, on kirjutanud broshüüre võõrkeele õpetusest jm. ning olnud metoodiliseks konsultandiks eesti keele kui teise keele õpetamise raamatute juures.

Piretil on kolm last vanuses 27, 21 ja 12 aastat ning ka 3-aastane lapselaps.

Ta on teinud ka varem eesti keele õpetajatele koolitusi, nii polnud siin aset leidnu võõras tööpõld. Teen Ranch’is toimunud 2-päevasel koolitusel räägiti paljudest asjadest — kuidas kasutada näitvahendeid, kuidas muuta lugemist huvitavaks jpm. Kirjastused andsid talle Eestist kaasa mitmeid õppematerjale ja raamatuid, mis õpetajatele väga meeldisid. Ta tutvustas õpetajatele ka Eesti kodulehte www.miksike.ee, millel on oma alajaotus www.miksike.ee/pesa väliseesti õpetajatele ja lastele, kust leiab huvitavaid viktoriine, järjejutte jpm.

Pühapäeval õppepäevadelt tagasi tulles viidi Piret Toronto Eesti Majja, kus toimus suurüritus nimega Triipude lood, mis jättis talle lausa imepärase mulje, andes tunde, et siin hoitakse eestlust ja eesti keelt rohkemgi kui Kodu-Eestis. Teda liigutas pisarateni, kui suure austuse ja uhkusega kandsid rahvariideid mitu põlvkonda eestlasi. Veel samal õhtul kohtus Piret Kärtner TES Lasteaia õpetajatega, andes neile 3-tunnise koolituse.

Esmaspäevaõhtul külastas ta keskkooli ja gümnaasiumi, vaatas laulu- ja rahvatantsutundi ning õpetas pisut kolmes klassis. Rõõm oli näha, kui toredad ja sõbralikud on lapsed; mitmekülgseid vastuseid küsimustele oskasid anda ka keelekümblusklassi õpilased. Rahvatantsutunnis tuli pähe mõte, et Eestis vist küll just paljud noormehed vabatahtlikult rahvatantsuga ei tegeleks, siin aga võtavad noored seda väga loomulikuna.

Samuti oli Pireti jaoks väga mõtlemapanev, et eesti keele õppimist peetakse tähtsaks ka neis peredes, kus mõlemad vanemad ei ole eestlased.

Nii tõdes Piret, et Kanada võiks siinkohal olla lausa Eestile eeskujuks: Eestis tahetakse vahel paaniliselt saada eurooplasteks, mitte olla eestlased; paljud noored kipuvad Eestist ära, loovad pere mujal ega pea lastele eesti keele õpetamist tähtsaks.

Külastatud said ka Eesti Kodu ja Ehatare, mis andis jällegi positiivse laengu — kui vastupidavad ja sitked on need inimesed, kes hoidnud üleval oma keelt ja kultuuri mitmete põlvkondade vältel, olles samal ajal lojaalsed Kanadale.

Teisipäeval, mil toimus meie intervjuu, järgnes külalisel ringkäik Toronto linnas ning õhtul algkoolitundide külastus. Kolmapäeval teatrietendus ja neljapäeval lend New Yorki, kus ootas ees kaks töist nädalat.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus