Kalle Kadakas, Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja

Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu.... Luuka 2.15

Hea metsajõulupuu rahvas! Aastaid olete jõulude eel kogunenud siia parki elavate puude alla, et jõulurõõmust osa saada. Metsajõulupuu on teile seda rõõmu kinkinud.

Kui suvel Eestis käisin, küsis ajakirjanik minult, mis oli mu suurim elamus Toronto eestlaskonna keskel, siis ütlesin ma kohe — metsajõulupuu. Imeline puu see metsajõulupuu! Kas Eestis tuntakse seda kommet? Kust see alguse on saanud? Vahest on see alguse saanud siit, teie keskelt, kes paljutki ilusat olete alal hoidnud? Igal juhul Ülenurmel Tartumaal tuntakse ka metsajõulupuud.

Seal paigas, kus sündis Jeesus, kasvas kolm puud: kuusk, õlipuu ja palm. Jeesuse sünni märgiks süttis taevas täht ja kogu loodus puhkes õide, kuulutades suurt rõõmu Lunastajast, kes toob lohutuse kogu maailmale.

Kõik tõid Jeesusele kingitusi: õlipuud nähti kuldseid vilju ulatamas, palm laotas end roheliseks katuseks, kaitstes teda nii külma kui ka tuule eest, ainult kuusk seisis üksinda vaikselt ja alandlikult, kartliku ja tagasihoidlikuna. Mida küll tema võiks kinkida Jeesuslapsele? Kuuseoksad olid longus ja salajasest murest valgusid pisarad läbipaistvate vaigukristallidena tumedatele okstele. Üks taevatäht märkas neid pisaraid, sosistas sellest lähimale naabrile ja too omakorda oma naabrile. Ja siis sündis ime.

Taevast hakkas langema tähti, need langesid kuusele, kattes ta oksad sätendavate tähtedega. Rõõmsalt tõstis kuusk oma oksad üles ja nii sattuski ta esimest korda kaunistatuna maailma ette. Selle mälestuseks kaunistavadki inimesed kuuske ilusate ja säravate küünaldega. Tänagi veel tähistab kuusevalgus jõulupühade algust. Nii räägib legend jõulupuust.

Kas kuusepuust just niimoodi jõulupuu sai ja millal see täpselt oli, jäägu saladuselooriga varjatuks. Olulisemad kui arvud ajalooraamatus on Tema, kelle auks jõulupuud kaunistatakse, kellest see kaunis iidne legend on kõnelnud – Jeesusest Kristusest, kes siia maailma sündis kõigi inimhingede rõõmustajaks, usu ja lootuse kinkijaks. Just Tema on jõulurõõmu allikas, on see, kes meiegi südameid rõõmustab ja soojendab. Ja taas märkame, kuidas need suvel tavalised puud meile kingitud rõõmu läbi ilusateks jõulupuudeks on muutunud.
Aga see legend on kuulutanud meile lugu sellest, kuidas pühal ööl toimunud Jumala inimeseks sündimise ime läbi meiegi saame muudetud, kuidas meiegi südametele on kingitud jõulurõõmu tähevalgus. Kogedes oma südames seda jõulurõõmu tähevalgust, märkame, et tahame isegi püsida ja elada selles rõõmus. Kuidas me ise soovime olla rõõmustajad, et teisele rõõmu valmistada.

Suured heateod saavad sageli alguse kõige pisemast, vahel piisab mõnest õigel ajal öeldud heast sõnast, tähelepanelikkusest ja hoolivusest. Kõik see pisku võib valmistada teisele inimesele suurt rõõmu ja kõik see moodustabki ühe kauni asja – ligimese armastuse.

Püsigem siis selles rõõmus, mis jõulusündmuses alguse sai ja olgem jätkuvalt siinses elus rõõmuvalmistajad. Märgakem ise ka neid inimesi enda kõrval, kes soovivad meile rõõmu kinkida.

Jõulutähesadu pühal ööl kingib igale inimsüdamele rõõmu. Ja see rõõm Lunastaja sünnist, inimese uuestisünnist on püsiv. Igaüks, kellele jõulurõõmu tähevalgus on kingitud, võib olla kindel, et seda rõõmu ei võeta talt ära. See rõõm ei kustu. Nii on iga uskliku südamerõõm igihaljas, nagu oksad sellel kuusepuul. Läbi rõõmsate südamete ja meie jõulurõõmu võime kogeda seda, kuidas iga hetkega saab rõõmsamaks see maailm, mis meile elamiseks loodud!

Ja veel rõõmuallikas on seegi, et neil rõõmupühade eel üks imeilus jõulupuu on jäänud kasvama. Ka selles avaneb metsajõulupuu ime.

*Ilusaim jõulupuu on metsajõulupuu. *

Kõige ilusamast jõulupuust eesti poetessi Leelo Tungla sõnadega

*Kõige ilusam jõulupuu linna tuppa ei tule*,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu. Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

*Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,*
talle võõraks jääb platside kivine pind. Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Hea metsajõulupuu rahvas, väikesed ja suured, hundud ja hellakesed, skaudid ja gaidid, skautmasterid! Soovin tänasel metsajõulupuul jõulurõõmu teie südameisse. Rõõmsaid jõule kõigile!

Jutlus on peetud 2006. aasta metsajõulupuu jumalateenistusel.

Märkmed: