Tol avaõhtul KUMUsse sisenedes oli raske uskuda, et
Eesti kauaoodatud uus kunstimuuseum KUMU avati 17. veebruaril. Inimesi on näha liikumas Kadrioru pargi poolse sissekäigu kohal, kolmanda korruse Eesti kunsti klassika näitusesaale ühendaval sillal. Rahvas oli äärmiselt ülevas meeleolus ja kõik soovisid üksteisele õnne – hommikul oli Andrus Veerpalu võitnud Eestile kolmanda olümpiakulla ja nüüd seisime oma uues, Põhjamaade ja Baltikumi uhkeimas ja suurimas kunstimuuseumis. Foto: Riina Kindlam
tegemist on Eestis paikneva hoonega. Varem on ju sellist monumentaalsust nähtud vaid teistes maades ja sellest ka nii ärev ja uhke tunne: see on meie kunstikodu! Sissekäigust kaarega tõusev kaldtee ja selle kohal olev akendekaar meenutas alul veidi Helsingi kesklinnas 8 aastat tagasi avatud uue kunsti muuseumit Kiasmat. Kuigi Kumu on soomlase Pekka Vapaavuori 12 aastat tiksunud meistriteos, on see sarnasus vaid kaunis kokkusattumus ning sealtmaalt lähevad hooned lahku, ka sellevõrra, et Kumu hõlmab oma 24.000-ruutmeetrilisel pinnal väga palju enamat.
Poolkaares hoone on 5-korruseline. I korrusel on kohvik ja 260-kohaline auditoorium; teisel suur saal ehk 900-ruutmeetrine näitusepind, hariduskeskus, raamatukogu, muuseumipood ja restoran. III korrusel algab püsiekspositsioon – Eesti kunsti klassika 18. saj. algusest II maailmasõja lõpuni on jagatud kahte ossa: Varamu ja Rahvuslikud sümbolid. Siin asuvad kuraator Tiina Abeli sõnul piltlikult öeldes teosed „Peeter I portreest Elmar Kitse ja Lepo Mikko varajaste töödeni“. IV korrusel jätkub püsinäitus – Eesti kunst II maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni, mis ka jagatud avatud aatriumi ehk passaazhi poolt kaheks: Rasked valikud ja Teine (ehk alternatiivne) kunst. Püsinäituste kohta ütleb Kumu direktor Sirje Helme: „Ei maksa nüüdki mõelda, et see valik on lõplik sajandiks, sest iga päev muudab midagi meie mõtlemisviisis ja asjade tähendustes. Seegi väljapanek jääb puudutamata vaid kaheks aastaks, et seejärel teha muudatusi valikutes või rõhuasetustes.“
Katuse all, V korrusel on galerii, mis on vahelduvate kaasaegse kunsti näituste päralt nagu I korruse suur saalgi. Avanäituseks on neil pindadel rahvusvaheline skulptuurinäitus „Sakraalne – skulptuur avatud mänguväljal“, kus on väljas ka kuulsa islandlase Olafur Eliassoni ja viimasel Veneetsia biennaalil laineid löönud videokunstniku Pipilotti Risti teosed. Need kohad on ettenähtud ka Eesti taasiseseisvumisjärgseks kunstiks, „sest Eesti kunstiajaloo tingimustes on meie kaasaeg alates üheksakümnendatest aastatest, pöörasest ja erakordselt põnevast ajast, mida ei tahaks veel museoloogiliselt käsitlema hakata“, kirjutas Sirje Helme 15.02 Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen.
Varem oli küllaltki raske rahvusvahelisi näitusi Eestisse meelitada, kuid nüüd on meie tehnilised tingimused tasemel ja tung uut kunstikodu külastama tulla suur, nii kunstihuvilistel kui kunstnikel. Kumu avanädalavahetusel, 18.-19. veebruaril külastas muuseumi kokku 3448 inimest. Samuti oli välja müüdud kõik möödunud nädalalõpul seal toimuvad üritused: dzhässikontsert, ekskursioonid ja dokumentalistika avaprogramm. Kumu kommunikatsioonijuht Maarja Võrk vahendas, et esimesed külalised olid turistid, korealane ja soomlane, kellele kingiti tasuta piletid ja värskelt trükist tulnud Kumu majajuhi. Tasuta perepileti sai ka esimene Kumu külastanud mitmelapseline perekond.
Kaarja hoone keskel on ümmargune, mitmetasandiline õu, mis toetub vastu Lasnamäe paekallast. Siin toimus avaõhtul Jüri Ojaveri kunstietendus ja võimas ilutulestik. Kogu õhtu vältel oli mööda maja erinevaid muusika- ja tantsuetendusi. Eriti hästi mõjusid saalidesse võimenduse kaudu ulatuvad Riho Sibula ja Robert Jürjenthali avangardsed kitarrihelid. Kõik inimesed, kes kuidagigi Eesti kultuuri käekäiguga seotud, näisid tol õhtul kohal olevat.
Selline uus kunstimuuseum on meie rahvale kirjeldamatu ja kauaoodatud kingitus. Seda oli näha inimeste säravatest silmadest avaõhtul. Raske oli esialgu töödesse lähemalt süüvida, kuigi seintel oli palju pärleid, mida varem vaid raamatus nähtud. Kõigepealt tuli hoone olemasolu ja suursugususega harjuda. Sedapuhku kummitas Kumu paljusid veel mitmel järgneval ööl – nähtud kaadrid lihtsalt ei andnud rahu ja muudkui kordusid peas – see on meie muuseum!
Kumusse on igal eesti inimesel asja. Meie kunst on ometi saanud nähtavaks ja kättesaadavaks maailmale. Nii kutsuvad ka 19. saj. Gustav Adolf Hippiuse maalitud Eesti pruut ja Tõnu Virve 70-ndate fotorealistlik Eesti naine rahvast bussi- ja trollipeatuste valgustatud reklaamplakatitelt: „Kunst elab nüüd siin. Tulge külla.“
Muuseum asub Kadrioru poolt sisenedes aadressil Weizenbergi 34 või Lasnamäe nõlvalt lähenedes Valge tn 1. Autodega külastajad saavad sõiduki parkida Valgel tänaval asuvasse Kumu parklasse. Muuseum on avatud talveperioodil kolmapäevast pühapäevani kell 11.00-18.00 ja suveperioodil teisipäevast pühapäevani 11.00-18.00, suveperioodil neljapäeviti kuni kellaajani 21 õhtul. Kumu kogu maja täispilet maksab 75 ja sooduspilet 40 krooni.
Eesti Kunstimuuseumi kodulehekülg internetis on www.ekm.ee . Sealtkaudu on võimalik eraldi tutvuda kõigi viie muuseumi filiaaliga: Kumu, Adamson-Ericu muuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Niguliste muuseum ja Kristjan Raua majamuuseum. Peatselt valmib ka eraldi võrgulehekülg www.kumu.ee
Kunstnikevõsu Kaara Mika Smidt vaimustub interaktiivsest skulptuurist.
Lähenemine Kumule Kadrioru pargi poolt. Mäekalda tänavas on armsaks kontrastiks vanad puitmajad. Vasakule jääb Peeter I majamuuseum ning Presidendi ja Kadrioru lossid.
Vaade näitusesaale ühendavalt sillalt. Avaõhtu esinemisi võis jälgida ka videoekraanidel.
Kiresid kütnud, omapärane büstide nurk. Isiksused igast ajastust nii klaasist postamentidel kui kõrgel seinal, mis vaadeldav läbi kahe korruse.
Noor soome kunstnik Anssi Kasitonni musitseerib Kumu kaubaliftis, muuseas ka karvastele ja kirjutele austajatele. Lift on parasjagu peatunud kolmandal, Eesti kunsti klassika korrusel, kuid Anssi enda teosed on väljas teise korruse suures, kaasaegse kunsti saalis, osana rahvusvahelisest näitusest "Skaalanihe -- skulptuur avatud mänguväljal".
Igal endast lugupidaval muuseumil on oma kaunis raamatupood ja kinkeäri, seda ka Kumul.
Vaade muuseumipoest ümarale sisehoovile, kus avaõhtul toimus Jüri Ojaveri kunstietendus ja ilutulestik.
Valvaja silm Kumu Kadrioru pargi poolse ukse kohal ei ole vist siiski muuseumi direktori Sirje Helme oma.
Kunstnikud Laurentsius ja Alice Kask õhupallidest kabeli seest pildistatuna. Kirev majake on osa rahvusvahelise skulptuuri avanäitusest. Fotod: Riina Kindlam
