20. aprill 2015
Vahur Koorits
www.DELFI.ee
Foto: Kaader videost
President Toomas Hendrik Ilves andis hiljuti Briti ajalehe Telegraph ajakirjanik David Blairile intervjuu, milles ta maalis Eesti tulevikust võimaliku Venemaaga peetava sõja korral väga sünge tuleviku. "Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi," ütles Ilves.
Ilvese Nelja tunni lauset kritiseeriti Eestis laialt. Tema sooviga saada Eestisse brigaadi suurust NATO liikmesvägede üksust aga nõustusid paljud arvamusliidrid.
Ilvest intervjueerinud Blair avaldas aga täna Telegraphis artikli, milles ta ei nõustunud Ilvese sooviga saada Balti riikidesse NATO brigaadi suurune üksus, küll aga küsis ta artikli pealkirjas, kas britid on ikka valmis Eesti kaitsmiseks tuumarelva kasutama.
"See kuupäev on ammu unustatud, aga selle tähtsus võib tulla tagasi meid kummitama. 29. märtsil 2004 lubas Suurbritannia võidelda Eesti pärast sama kindlalt nagu me kaitseksime Doveri valgeid kaljusid," kirjutas Blair Eesti NATOga liitumise päevast.
"Kas meie juhid taipasid Peterburi linnast vaid 100 miili kaugusel asuva idapiiriga endise nõukogude vabariigi julgeoleku tagamise võimalikke tagajärgi?" küsis Blair.
"President Toomas Hendrik Ilves ütles mulle, et Kreml korraldab Eesti piiride lähedal valmisoleku kontrolli õppuseid, kus osaleb 40 000-80 000 sõjaväelast. Ta kirjeldas, kuidas Vene lennukid pidevalt kompavad tema riigi õhuruumi, lisades, et Putini pommitajad on harjutanud Rootsi ja Taani tuumalöökidega hävitamist."
Blair jätkas, et NATO sõjaväelased Balti riikides on siin vaid ajutiselt ja lisas, et Ilvese arvates tuleks siia tuua brigaadi suurune NATO üksus. Ilves pidas NATO umbes 5000 mehelist kiirreageerimisüksust, mis peaks konflikti korral Balti riikidesse saabuma mõne päevaga, liiga aeglaseks.
"Sõja korral haaraks Venemaa territooriumikoridori Kaliningradist idas, blokeerides nii iga maaühenduse Eestisse ja tema Balti naabritesse. NATO "väga kõrge valmisolekuga" üksused ei saaks kunagi saabuda. "Suurepärane mõte" on presidendi hinnang sellele väele. "Aga see on tõenäoliselt, reaalsust hinnates, lihtsalt liiga hilja."" tsiteeris Blair Ilvest.
Blair ei nõustunud Ilvese hinnanguga, et Balti riikidesse oleks vaja NATO brigaadi. "Probleem on selles, et Venemaa võtaks seda kui ülitõsist eskalatsiooni. Enne, kui hakkad ronima eskalatsiooniredelil üles, pead olema kindel, et su vastane pole valmis ronima sinust kolm või neli astet kõrgemale. Julgelt võib oletada, et Putin on alati valmis ronima kõrgemale kui lääs, mistõttu Venemaa võidaks paratamatult eskalatsioonimängu," kirjutas Blair.
Ta tuletas meelde, et külma sõja ajal eeldas NATO, et Nõukogude Liidu ülekaalukaid maismaavägesid õnnestub tavavägedega peatada vaid ajutiselt ja mõne päeva või nädala pärast oleks tekkinud vajadus nõukogude vägede peatamiseks kasutada tuumarelva.
Külma sõja ajal loodeti, et tavasõjaga on võimalik võita mõned päevad või nädalad, et otsustajad kaineneksid ja ei peaks tuumarelva kasutama. Balti riikide puhul aga sellist aega pole. "Ameerika, Suurbritannia ja Prantsusmaa peaksid otsustama peaaegu koheselt, kas kasutada tuumarelvi. Kui nad otsustaksid Balti riigid hüljata, oleks NATOga lõpp," kirjutas Blair.
"Liikudes Balti riikide vastu võib Putin sundida meid kas NATO hülgama või alustama tuumasõda," võttis Blair dilemma kokku.
