Kõigepealt oli meid 10, see oli kell 12.30; pool tundi hiljem 55 ja teenistuse alguseks ligi 250. Oli ka eriline põhjus. Pühitsesime järjekordselt Vana-Andrese leeri, nagu seda rahva hulgas nimetatakse. Ka ilm oli parajalt jahe päikesepaisteline.

Külla oli tulnud noortekoor ,,Rõõm“ Heli Tenno juhatusel. Peategelased olid muidugi leerilapsed (lapsed kuni õnnistamiseni). Neid oli seekord viis: Kathriin Karus, Kristina-Emilie Soolepp, Aleksander-Hans Jõgi, Andres Robert Kivi ja Mihkel Robert Põldma. Teenistuse jooksul avaldas õpetaja Kalle Kadakas tunnustust noortele, kes peavad lugu vanemate traditsioonidest ja tõekspidamistest, millest üks tähtsamaid on täisõiguslikuks kiriku liikmeks saamine leeriskäimise kaudu.

Õnnistamiskõne oli eestikeelne. Pärast tõotuse andmist ja ,,jah” sõna ütlemist jagas õpetaja välja leeritunnistused. Võib-olla on siinkohal sobiv kommenteerida noorte head väljanägemist ja meeldivat ülesastumist.

Järgnevalt seadis end altari ette noortekoor ,,Rõõm“, kes laulis Heli Tenno juhatusel. Esimene laul oli Piret Ripsi ,,Mu süda usub õnne“, kus solistiks oli Tiina Maripuu, saatjateks Asta Ballstadt klaveril ja Illar Tenno elektrikitarril. See laul, nagu kõik teisedki, oli kahtlemata mõeldud nooremale generatsioonile. Laul oli meeldiv ja hästi esitatud. Järgmist laulu, Matt Redmani ,,Väärt oled, väärt“ oleks võinud laulda originaalkeeles. Solisti ülesannet täitis hästi Miikael Tenno, kes on tuntud trompetimängijana. Saatjad olid samad.

Jutlus oli seekord oli kakskeelne, selles vaheldusid eesti ja inglise keel, mis leevendas teatud määral eesti keelt mittevaldavate olukorda. Jutluse ainestikust jäi meelde järgmine väljendus: ,,Kui keegi näeb midagi, mida teised ei ole võimelised nägema – mida arvatakse sellest isikust? Kas ta on geenius või midagi muud?“
Pärast jutlust esines noortekoor koos leerinoortega (mitte ,,lapsed”, nagu oli mainitud laululehel). Esimene laul oli ,,Jumala peres on ruumi” tundmatult autorilt – paistis, et oli kusagilt Missouri kandist vastavalt selle revival-laadile. Solistiks oli Liina Purje, saatjad samad, ainult et kitarrile oli buzz peale keeratud, mis andis sellele omamoodi tämbri. Juhatas Heli Tenno. Oli tunne , et laul noris aplausi, aga mitte meie kirikus. Programm lõppes Ingemar Olssoni lauluga ,,Usume”, mis oli samuti suunatud nooremale generatsioonile. Aga eks see olnud terve päeva peateemaks.
Armulauale läksid värsked kiriku liikmed koos vanemate ja vaderitega. Ja siis jõudis kätte lilledega ülekülvamise moment. Mõnel noorel oleks olnud vaja veel üks paar käsi, et kõiki heade soovidega kaasaskäivaid lilli vastu võtta. Õnneks ei sadanud vihma. Oli ilus ja rõõmus päev.

Märkmed: