Iltalehti: Soome alistus piiriläbirääkimistel Venemaale ja lasi lüüa kiilu EL-i ühtsusse (1)
Eestlased Soomes 12 Apr 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/04/47403_001.jpg

12. aprill 2016
Toimetas: Lauri Laugen, välisuudiste toimetaja
www.DELFI.ee
Foto: Aleksei Nikolski, Sputnik

Soome piirivalve võttis nädalavahetusel kasutusele Soome-Vene piiri ületamist puudutavad piirangud, mille järgi ei tohi Euroopa Liidu kodanikud enam kasutada Raja-Jooseppi ja Salla piiripunkte, mis on nüüdsest avatud vaid Soome, Venemaa ja Valgevene kodanikele ja nendega koos reisivatele perekonnaliikmetele. Piirang kehtib 180 ööpäeva ehk oktoobri alguseni.

Soome piiripunkte puudutav kolme riigi piiriliit on president Sauli Niinistö külakost Moskvast, kus ta kohtus kolm nädalat tagasi Vene ametivenna Vladimir Putiniga, vahendab Iltalehti.
Reklaam

Piiriületuspiirangud on Soome lohutusauhind karmis välispoliitilises mängus, teatab Iltalehti.

Venemaa ajas Soome valitsuse leili, suunates Soome pagulasi. Neid jõudis mõne kuu jooksul tulla umbes 2000.

„Pea sama üllatuslikult katkestas Moskva enese tekitatud pagulasvoolu, aga alles pärast seda, kui Soome oli alistunud ütlema Vene rahvateatris oma osa dialoogist,“ kirjutab Iltalehti.

Venemaal öeldakse, et Putin lõpetas naabri kiusamise, sest Soome president tuli temaga inimeste keeles rääkima.

Paljud Soome meediaväljaanded ja kodanikud on valitsusele kiitust avaldanud kõige suurema surve lõpetamise eest idapiiril osava diplomaatia abi vähemalt hetkekski.

Välisminister Timo Soini pole paljuks pidanud ka enesekiitust. „Nüüd, kui see vool on lõppenud, ei ole inimesed veel mõistnud, et see on Põlissoomlaste teene. Üsna suures osas oleme meie seda asja ajanud ja nüüd hakkab see korda saama,“ võttis Soini märtsi lõpus MTV3 saates „Enbuske, Veitola & Salminen“ kogu au omale.

Soome Venemaaga peetud läbirääkimised ei kulgenud Iltalehti teatel aga sugugi Põlissoomlasest välisministri ja Soome nootide järgi. Soome taganes oma kesksest ettepanekust, selgub välisministeeriumi ametlikust memost.

Soome välisministeeriumi poliitilise osakonna idabüroo koostatud memo järgi tegi Soome 10. veebruaril Venemaale ettepaneku, et Salla ja Raja-Jooseppi piiripunktide kasutamist piiratakse nii, et need on ajutiselt avatud vaid Soome, Venemaa, Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikide ning Šveitsi kodanikele.

Venemaale see ei sobinud ja ettepanek lükati kindlalt tagasi. Venemaa tegi selgeks, et on nõus vaid sellise kahepoolse kokkuleppega Soomega, mis sulgeb piiripunktid teiste Euroopa Liidu riikide kodanike jaoks, vahendab Iltalehti.

Venemaa andis mõista, et kui Soome üritab Euroopa Liidu riikide kodanike piiriületusõigusest kinni pidada, paneb Venemaa teiseks osapooleks Euraasia Liidu, mille puhul puudutaks kokkulepe ka näiteks Valgevenet, Kasahstani, Armeeniat, Kõrgõzstani ja teisi, teatab ajaleht.

Putin ja Niinistö kohtusid Moskva lähedal Novo-Ogarjovos 22. märtsil. Samal päeval saabus Soomele Venemaa noot. Venemaa tegi ettepaneku, et Salla ja Raja-Jooseppi piiripunktid jääksid avatuks vaid Soome ning ühist piiripoliitikat ajavate Venemaa ja Valgevene kodanikele.

Soome nõustus sellega. Soome loobus eesmärgiks olnud püsivast piirikokkuleppest ja rahuldus lühikese pooleaastase leppega. Soome loobus Euroopa Liidu riikide kodanike piiriületusõigusest ja nõustus Valgevene võtmisega leppe kolmandaks osapooleks, kirjutab Iltalehti.

Soome ei saanud Iltalehti teatel mingeid tagatisi, et lepe jääb probleemideta kehtima. Vene noodi järgi on piirang ühekordse iseloomuga ja seda ei saa pidada pretsedendiks.

Soome välisministeeriumi teatel nõustus Venemaa nimelt vaid kahepoolse leppega. See tähendab, et see nõudmine oli Venemaa kindel tingimus ehk poliitiline hind, mille Soome pidi maksma.

„Venemaa tahtis rikkuda Soome ja Euroopa Liidu ühtsust ning see õnnestus tal,“ kirjutab Iltalehti.

Soome on varem sellised kahepoolsed asjakorraldused Venemaaga, mis oleksid piiranud Euroopa Liidu volitusi või teiste liikmesriikide õigusi, kõrvale tõrjunud. Tuntuim selline juhtum on laste hooldusõigused. Venemaa on Soomele peale surunud kahepoolset lastekomisjoni, millega Soome pole nõustunud.

„Nüüd loobus Soome sellest kursist. Välisministeerium tunnistab, et piiriületuspiirangute lepe ei ole selles osas „päris optimaalne“,“ märgib Iltalehti.

Iltalehti hinnangul on Soome nii omaks võtnud Euroopa Liidu poliitika põhimõtte, mille järgi pühendab eesmärk abinõu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus