Eesti Elu
Ilmus artiklikogumik „Eesti teadlased paguluses“
Kultuur 16 Oct 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Anne Valmas
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskus


Käesoleva aasta 24. märtsil toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu koostöös konverents „Eesti teadlased paguluses“.

Konverentsi mõte oli tutvustada eestlastele kodumaal väliseesti teadlaste osa maailmateaduses. Tallinna Ülikooli raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse kogudes on arvukalt väliseesti teadlaste teadustöid, mida on saatnud või ka ise kohale toonud paljud kodumaad külastanud teadusmehed. Laiemalt nende teadussaavutusi Eestis paraku ei tunta.

Konverentsil esinejaid oli nii kodu- kui välismaalt. Kodu-Eesti teadlastel on tekkinud üsnagi arvukalt sidemeid kodumaad külastanud välismaa ülikoolides tegutsevate või tegutsenud kaasmaalastega. Nende suhete põhjal sündisid ka mitmed konverentsil esitatud lood. Räägiti raskustest pagulasena hariduse omandamisel, teadlase loometeest ja karjäärist. Ettekannetest said artiklid, mis nüüdseks on raamatu „Eesti teadlased paguluses“ (koostajad Vahur Mägi ja Anne Valmas) kaante vahele jõudnud.

Vanima paguluses tegutsenud teadusorganisatsiooni Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis tegevusest annab kogumikus ülevaate Ants Anderson, ühenduse Lõuna-Rootsi osakonna tööst Ants-Michael Uesson. 20. sajandi maailmakuulsast astronoomist Ernst Öpikust kirjutab Eesti tuntud astrofüüsik Jaan Einasto, tema vennast, geoloog Armin Öpikust, kes elu teise poolel uuris kivimeid Austraalias, Tartu Ülikooli geoloogiamagister Mare Isakar.

Tartu Ülikooli meditsiinidoktor Ain-Elmar Kaasikul olid aastatepikkused sidemed Rootsis tegutsenud kirurgi ja meditsiiniajaloolase Ilo Käbiniga, kelle tegevusest artikli autor nüüd kirjutab. Ilo Käbin on kirjutanud eesti arstidest-maadeuurijatest ja tema kõige olulisemaks tööks on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ajalugu 1802-1940.

Eesti füüsikute tegevusest võõrsil annavad põhjaliku ülevaate Piret Kuusk ja Indrek Martinson. Matemaatik Edgar Krahni saavutusi käsitleb akadeemik Ülo Lumiste, Edgar Krahni abikaasa Dorothee Einstein Krahn heidab pilgu tema keerulisele elukäigule.

Mitmed Tallinna Tehnikaülikooli teadlased käsitlevad tehnikateadlaste tegevust. Rein Laaneots räägib Rootsi nüüdisaegse metroloogiaametkonna rajajast Olev Mathiesenist, Teet-Andrus Kõiv energia kasutustõhususe uurijast Rootsis Enno Abelist, kellel on viimaste aastakümnete jooksul olnud tihedad sidemed Tallinna Tehnikaülikooliga, olles abiks Eesti ja teiste Balti riikide kaugküttesüsteemide nüüdisajastamisel, samuti biokütuste rakendamisel. Lembit Uibopuu vaatleb teemandiuurija Arthur Linari-Linholmi tegevust Lõuna-Aafrikas maailmas tuntud De Beersi firmas Johannesburgis. Vahur Mägi käsitleb ehitusinsenerist interdistsiplinarist Valter Ranna tegevust, kes ise pidas oma suurimaks kordaminekuks teaduses diversiteediteooria loomist.

Kopsuarstina tegutsenud ja kirjanikuna tuntud Enn Nõu ülevaade oma tööst arstina jõudis raamatu kaante vahele kõne tekstina, mille ta pidas oma kolleegidele pensioneerudes.

Geislingeni Eesti Gümnaasiumi vilistlastest on jõudnud märkimisväärsete teadussaavutusteni paljud kunagised töökad ja edasipüüdlikud õppurid. Kõnealuses kogumikus räägivad oma ettevõtmistest teadusvallas kunagised klassivennad Lembit Uno Lilleleht, Maido Saarlas, Anatole Särko, kellega samas klassis õppis ka Hellar Grabbi ja viimase soovitusel jõudsidki lood kogumikku. Samas klassis oli andekaid noori teisigi, doktorikraadini jõudis kuus poissi. USAs tegutsenud teadlastest kirjutavad oma tegevusest füüsikaprofessor Andres Peekna ja jurist Väino Riismandel, kes heidab pilgu oma teekonnale Ameerika kohtunikutoolini, lisaks on temalt artikkel ka oma õpetajast ja kolleegist professor Nikolai Maimist.

Ainukese humanitaarteadlasena leiab kogumikus käsitlemist entnoloog Gustav Ränga tegevus Eesti Rahva Muuseumi teaduri Marleen Nõmmera sulest. Rootsi esimesest puidutehnoloogia professorist Endel Saarmanist kirjutab tema abikaasa Evi. Lühilugu keemikust Ivar Ugist on akadeemik Mihkel Veidermalt.

Kogumik haarab ainult väga väikest osa väliseesti teadlaste tööpõllust. Paljud nimekatest eestlastest maailmas on kahjuks läinud manalateele ja kontaktandmed elavate kohta pole kuigi kergesti leitavad. Oli ka neid, kellega kontakti võtta ei jõudnudki, lootuses üritust edaspidi korrata ja võibolla järgmine kogumikki välja anda.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus