Ajakirja „Välis-Eesti“ 2016. aasta XXI väljaanne jätkab seniseid sisulisi traditsioone. Erinevus on selles, et alates käesolevast väljaandest ilmub ajakiri veebiversioonis, mis tagab teabe laialdasema leviku.
Esimeses osas „Kaasaegne Eesti“ avaldame artikleid käesoleval aastal Eesti ühiskonnas üles kerkinud olulistel teemadel. Teame, et taas on Eesti riigi suhted Venemaaga pingestunud, mille ohtlikkusele on korduvalt viidanud Põhja-Euroopa riikide juhid ja välispoliitika arvamusliidrid. Reaalsust ilustamata tõdegem, et tuntav surve väljastpoolt on ka olnud eestlaste ühtsuse üheks allikaks, pannes meid rahvana ühte sammu astuma.
Selle meenutamiseks peeti 30.01.2016 Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus piirikaitsekonverents „96 aastat Eesti diplomaatilisest läbimurdest“. Oluline osa konverentsil esinenuist olid Välis-Eesti Ühingu (VEÜ) liikmed. Üllitame siin VEÜ liikme ajaloodoktor Toomas Varraku ettekande „Tartu rahuleping, uus piirileping ja suhted Venemaaga“ tervikteksti ning Leili Utno ülevaate 1992. a. juulis Helsingi tippkohtumisel saavutatud diplomaatilise murrangu asjaoludest.
Teine käsitletud aasta oluline teema seondub Eesti muuseumidega. Väga suure huviga oodatakse Eesti Rahva Muuseumi (ERM) taasavamist Tartus Raadil. Mida erilist pakub põhjalikult uuendatud muuseum, saame lugeda Tiit Maksimi artiklist, mis kajastab ERM-i direktori Tõnis Lukase poolt VEÜ korraldatud ettekandekoosolekul esitatut.
Sellest, milliseid tundeid võib uuenduslik muuseumimiljöö esile kutsuda nendes inimestes, kes mäletavad endisi Raadi muuseumihooneid ja sealseid ekspositsioone, kirjutab meditsiinidoktor Jüri Raudsepp.
Huvitava ülevaate Tallinna Linnamuuseumi ühest erakordsest osast – Kiek in de Köki tornist – visandab selle kaitsetorni ja bastionikäikude direktor Toomas Abiline.
Lugejail on võimalik diplomaadi Artur Laasti kaasabil leida meie ajakirja veebilehekülgedelt teavet Viinistu Kunstimuuseumist, mille loojaks ja omanikuks on Rootsis sündinud ja kodumaale naasnud Jaan Manitski, endine Eesti Vabariigi välisminister.
Kuidas läks korda Eesti Naislaulu Seltsi lauluretk Neevalinna, kirjutab filoloogiadoktor Pille Kippar.
Ajakirja II osa on pühendatud väliseestlastele.
Artiklite valikul arvestas toimetuskolleegium sellega, et viimase 25 aasta jooksul on Eestisse naasnud või elama asunud hulgaliselt toimekaid väliseestlasi. Osale neist on ajakirjanduses pühendanud piisavalt tähelepanu. Meedia toel on tuntuks saanud nii ministritena tegutsenud kui ka pankade ja suurte riigifirmade juhatustes ametit pidanud väliseestlased, rääkimata praegusest Vabariigi Presidendist.
Kuid suhteliselt vähe on Eesti lugejaile suurema levikuga kirjasõnas tutvustatud neid väliseestlasi, kelle tegevus on seotud teaduse, hariduse ja kunstiga ning eestluse hoidmisega välisriikides. Täiuslikuma pildi saamiseks avaldame käesolevas väljaandes nii uurijate-ajaloolaste käsitlusi kui ka nende loominguliste inimeste endi kirjapandut.
Elulood ja saatused võivad meie kaasaja eestlastel olla väga traagilised.
Ühe naise ja ühe mehe, abikaasade Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleridu lugedes tunnetame elu haprust, kordumatust ja lahkumiste sügavat valu.
Ajakirja III osas tutvustame lugejale Välis-Eesti Ühingu tegevust 2016. aastal.
Juba toimunud ürituste hulgas olid väga meeldejäävad iga paarisnumbriga aasta maikuus toimuvad Taaralaskemäe talgud, kus koos Lätist saabunud külalistega korrastasime muinsuskaitse all olevat ohvripaika Taaralaskimägi Rae vallas.
Tänavust Välis-Eesti päeva tähistame 26. novembri keskpäeval A. H. Tammsaare muuseumis. See mäluasutus on välja kuulutanud Tõe ja Õiguse aasta, mille puhul on aeg rääkida sellest, mis teeb A. H. Tammsaarest aegumatu kirjaniku. Ettekande teemal „Tammsaare ja tema poeetika“ teeb muuseumi direktor filoloogiadoktor Maarja Vaino.
Välis-Eesti Ühingu kirjastus „Välis-Eesti“ soovib ja ootab lugejate arvamusi aadressil
Ajakiri „Välis-Eesti“, 2016. a., XXI väljaanne on loetav veebilehel
http://www.valiseesti.org Head lugemist!
Leili Utno,
ajakirja „Välis-Eesti“ peatoimetaja
