Raul Veede DELFI

Euroopas töötab terve riigitäis illegaalseid immigrante. Europarlamendi uus eelnõu lubab nende tööandjad kriminaalkorras vastutusele võtta.

Ehkki Eestis see suur probleem pole, töötab Euroopa Liidus 4,5 kuni 8 miljonit illegaali - sama palju on elanikke Soomes või Austrias. Europarlamenti eelnõu annab võimaluse kasutada kõige raskematel juhtudel kriminaalkaristusi ning panna ettevõtted vastutama ka nende alltöövõtjate eest.

Üle Euroopa kehtestatakse ühtsed miinimumkaristused tööandjatele, kes soosivad ebaseaduslikku sisserännet. Tööandjat võib trahvida, sundida tagantjärgi seaduslikku palka maksma või isegi keelata viieks aastaks osalemine avaliku sektori hangetes ja nii riiklikes kui ka Euroopa toetusprogrammides.

Kriminaalkaristusi kasutatakse korduvate seaduserikkumiste, suure hulga immigrantide, eriti halbade töötingimuste, alaealiste ekspluateerimise või teadliku inimkaubanduses osalemise korral.

Süüdimõistetud tööandja peab tagastama kogu eelmise aasta jooksul saadud riigiabi ja maksma trahvi vastavalt tööle võetud illegaalide arvule. Ühtlasi peab ta maksma kõik maksud, mida ta oleks maksnud juhul, kui töötajad oleks olnud seaduslikud, ning vajaduse korral ka immigrandi kodumaale saatmise kulud.

Ebaseadusliku sisserände üks suuremaid probleeme ongi inimkaubandus. Üksikud inimesed, kes soovivad tulla Euroopa Liitu töötama, ei ole ühiskonnale sugugi nii ohtlikud kui kuritegelikud organisatsioonid, kes inimesi süstemaatiliselt röövivad ja tööle sunnivad.

Karistuspoliitika täiendab teisi ebaseadusliku sisserände vastaseid meetmeid nagu immigrantide väljasaatmine päritolumaale ning oskustööjõu immigratsiooni soodustamine. Eelnõu jõuab hääletusele Europarlamendis 19. veebruaril.

Märkmed: