Laupäeval, 26. aprillil toimus juba teine Idaranniku Eesti Küla Simman (IREKS). Seekord leidis eesti-läti-leedu mini-tantsupidu aset Baltimore’i Leedu Majas, mis oma avarate ruumide ja võrratu asukoha tõttu osutus ideaalseks kohaks sellise suurpidustuse pidamiseks. Esialgne plaan oli korraldada üritust iga kahe aasta tagant, aga möödunud aastal alanud IREKSi-hoog nõudis selle toreda peo kordamist juba tänavu. Leedu Majja kogunes üle 400 külalise, nende hulgas rohkesti värvirikkais rahvarõivais noori ja vanu.
Sisenemisel anti igale külalisele kava. Esikus müüs Priit Vesilind oma äsjailmunud raamatut „The Singing Revolution“. Sealsamas oli võimalus osta IREKSi meeneid ja loteriipileteid; võitjatele läksid mitmesugused eesti, läti ja leedu käsitööd ja maiustustekorvid. Saalis hõljusid hõrgutavate leedu rahvusroogade lõhnad; toidud valmisid Leedu Maja oma köögis. Baarist oli võimalik osta balti õlut. Keldrikorrusel müüdi eesti, läti, leedu ja skandinaavia käsitööesemeid.
Saali kaunistasid kolme Balti riigi lipuvärvides lilled ja paelad. Ehtsa simmani meeleolu lõid Baltic String Band’i helid. Band koosnes keelpillidest: kannel, kankles, kokle ja viiul, leedu cimbolai ja birbynes, bass ja plekk-pesunõu bass; vahel mängiti ka torupilli ja akordioni; rütmi löödi mitmesuguste omapäraste löökpillidega.
Kava algas Eesti, Läti ja Leedu lippude sissetoomisega. Ürituse peakorraldaja Anu Oinas kutsus avasõnas osalejaid tundma rõõmu kolme Balti riigi elavast pärandist – rahvatantsust – ning säilitama ja elavdama selle traditsioone. Teadustaja Rima Vesilind tutvustas tantsurühmasid, rääkides põgusalt nende taustast ja kirjeldades tantse.
Esimesena esinesid Baltimore’i Eesti Kooli noored (juht Lea Kiik); seejärel Kristionas Donelaitise nimelise leedu kooli lapsed (juht Rasa Kasetiene) ja siis Philadelphia läti rahvatantsurühma Filadelfijas Dzirkstele (juht Astrida Lizins) kolm gruppi.
Baltimore’i leedu rahvatantsu ansambel Malunas (juht Rytis Grybauskas) valmistub praegu XIII Rahvusvaheliseks Leedu Rahvatantsupeoks, mis peetakse juuli algul Los Angeleses. Nemad esitasid kolm tantsu.
Laulude ja tantsudega esines veel Leedu rahvamuusika ansambel Jore (juht Vaida Meizys), lauldes komplekssete harmooniatega rahvaviise. Nendega ühines läti rahvalauluansambel Sudrabavots (juht Daiga Rutins), kes pärast seda esines ka lätikeelsete rahvalauludega.
Vahelduseks esinesid paari duetiga Baltic String Band’i liikmed Ed Hopf kandlel ja David Pivorunas viiulil. Aga kui tantsupidu, siis olgu ikka tantsupidu – järgmisena astus lavale läti rahvatantsurühm Vasingtonas Namejs (juht Alberts Ozols) nelja tantsuga, kohal oli ka Philadelphia leedu rahvatantsurühm Ausrine (juht Darius Sypalis).
Viimasena esines simmani korraldanud Washingtoni eestlaste rahvatantsurühm Pillerkaar (juht Anu Oinas) kaheksa tantsuga. Esinejad lausa õhetasid tantsurõõmust ja publik elas plaksutades nende esinemisele kaasa.
Kava lõpul kutsuti lavale kõik laulu- ja tantsuansamblite juhid, kellele jagati tänusõnu ja lilli. Kogu ürituse hingeks on aga Pillerkaari väsimatu juht Anu Oinas, kellele kuulus eriline tänu oma töö ja vaeva ja muidugi juba hea idee ja algatuse eest.
Pärast ametlikku programmi lauldi ühiselt kolmes keeles. Muusika keel on tõepoolest rahvusvaheline, sest isegi võõras keeles lauldavate sõnadega ei paistnud kellelgi mingeid probleeme tekkivat.
Baltic String Band’i muusika saatel asus publik õppima teiste rahvuste tantse. Naeru ja nalja sai palju, kui mõni tantsija vale jalaga astus, vales suunas keerutas, teistest maha jäi või neist hoopiski ette jooksis. Eesti tantsudest õpetati „Perekonna valssi ja „Tuljakut“.
Väsimatu Balti keelpilliorkester mängis edasi veel mitu tundi. Rahvast jäi tasapisi hõredamaks, tantsupõrandal sai vabamalt liikuda, aga tantsijaid jätkus küll ja küll. Jätkati üksteisele oma rahvatantsude õpetamist. Oli lausa hämmastav, kuidas orkester kõiki tellitud viise oskas mängida. Nii tantsiti õhtuni välja.
Suurim tänu Leedu-Ameerika Nõukogule kauni ja avara saali kasutuse, samuti Eesti Rahvuskomiteele Ühendriikides ja Eesti Abistamiskomiteele lahke toetuse eest.
Priit Vesilind kujundas kauni kavaraamatu ja piletite eelmüük oli Epp Kai Minnick’i hooleks. Leedu Maja kokkadele kuulub eriline kiitus kõhumurede lahendamise eest ehtsate leedu talupojaroogadega. Eriline „aitäh“ aga Washingtoni rahvatantsurühmale „Pillerkaar”, kelle teotahte ja tantsuarmastuse tulemusena ongi sündinud niisugune lõbus ja kaunis üritus nagu IREKS.
