Vahest mäletavad lugejad mu artiklit “Eestlasest keeleuuendaja”, mis ilmus VES-s kolm aastat tagasi. Selles andsin ülevaate Saksamaa põgenikelaagri-aegse sõbra Allan Kiisk’i (elab praegu Californias) tööst ja püüetest reformeerida inglise keele ortograafiat.

Inglise keel pole ju foneetiline, s.t. sõnade kirjutamis- ja hääldamisvorm pole samad. Lisaks puuduvad keeles järjekindlad hääldamisreeglid, nii et praktiliselt tuleb iga sõna hääldamine eraldi ära õppida. Idee inglise keele ortograafiat selliselt parandada, et ta hääldamisele unikaalselt vastaks, pole uus. Populaarselt tuletatud näiteid on juba tekkinud rohkelt: “nite” vs. “night”, “boro” vs. “borough”, “thru” vs. “through” jmt. Selle ala formaalne käsitlus siiski veel puudub.

Nüüd töötab eestlane Allan Kiisk antud probleemi kallal. Tema sulest ilmus aastal 2008 raamat “Simple Phonetic English Spelling” (Tate Publishing, Mustang, OK; 151 lk.). Teos annab süstemaatilised juhendid, kuidas inglise keele ortograafiat (ja vähemal määral tähestikku) muutes saab üksnes tähti kokku veerides alati õige hääldamisviisi, nagu see on eesti keeles. Autori sõnadel on see “A simple, consistent, and logical method of writing based on the single-sound-per-letter principle.”

Käesoleval aastal avaldas Allan Kiisk sama kirjastuse kaudu sõnaraamatu: “Simpel-Fonetik Dictionary for International Version of Writing in English”. Mahuka (495 lk) teose sissejuhatuses antakse veel kord ülevaade soovitatud foneetilise kirjaviisi reeglitest. Siis järgneb tegelik sõnastik kahes osas: esimesena (233 lk) on sõnad järjestatud “traditsioonilise - foneetika” järjekorras, näiteks “heater - hiiter”. Teises osas (231 lk) on nad ümberpöördult, “lounsam – lonesome”.

Autor on teinud suure töö. Kuivõrd tema soovitusi ellu rakendatakse, näitab tulevik. Pole ju aastasadu sissejuurdunud tavasid lihtne muuta - jälgige vaid meetermõõdustiku arengut Ameerikas. Pole aga kahtlust, et inglise keele ortograafia alal saaks paljugi voolujoonestada. Selleks on Allan Kiisk avanud ühe värava.

Märkmed: