Risto Veskioja
www.DELFI.eeEelmise nädala teisipäeval Norras autoõnnetuses hukkunud noormeeste Ove ja Mareki lähedased on hädas. Perekonnad peavad meeste põrmu kodumaale toomiseks ühtekokku ligi 4000 eurot koguma. Põhjuseks on asjaolu, et noormeestel puudus tervisekindlustus ning riik selliseid kulutusi enda kanda ei võta.
"Siinkohal (tänaks - R.V) ka Ove väikest õde Aliiset (10.a), kes eile Reporterit vaadates sai aru, et venna koju saamiseks on raha puudus ning läks kohaliku sotsiaaltöötaja juurde kultuurmustikaid korjama, et selleks puhuks raha saada."....................
Selline postitus seisab eelmisel teisipäeval Norras rängas liiklusõnnetuses hukkunud Ove lähedase Natalja Facebooki kontol. Mõned päevad tagasi palus Natalja samamoodi suhtlusvõrgustikust abi, otsides kõiki häid inimesi, et nad aitaksid naisel endale armsa inimese surnukeha koju tuua. Nimelt puudus Ovel reisikindlustus ning nüüd tuleb mehe lähedastel kuskilt ligi 2000 eurot leida, et Ove põrm kodumaale tuua.
Samasugune probleem tabas ka mullu oktoobri keskel Aafrikas surnud eestlasest tõlgi Kattri Ezzoubi lähedasi, kes olid sunnitud surnukeha kojutoomiseks koguma 5250 eurot, kuna naine oli vaid osaliselt kindlustatud. Õnneks said toona Katrri lähikondlased raha ise pooleteise nädalaga kokku.
Riik raha põrmu kojutoomiseks ei annaVälisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul ei ole riigieelarves ette nähtud vahendeid, et tasuda võõrsil surnud kodaniku tagasitoimetamisega seonduvad kulud. "Samuti tekiks küsimus, kas riik peakski endale võtma kindlustusfirmade rolli?," küsib Sudakov ning lisab, et kõigil reisile minejatel on võimalik alati teha reisikindlustus.
Kehtiva reisikindlustuse korral organiseerib põrmu Eestisse saatmise kindlustusfirma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv roll. Juhul kui reisikindlustusleping puudub, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel.
Ministeeriumi enda roll piirdub surmajuhtumite korral üldiselt vaid läbi konsuli osutatud abiga. "Nii annab konsul kohalikule ametkonnale surmatunnistuse välja andmiseks vajalikud andmed, vahendab suhtlemist matusebürooga ning vajadusel väljastab kirstu või urni pitseerimise tõendi," kirjeldab Sudakov ministeeriumi rolli ning lisab, et 2011. aastal aitasid Eesti konsulid 83 ja 2010. aastal 62 korral välismaal surnud isikute lähedasi lahkunu põrmu Eestisse toimetamisel.
Mis puutub põrmude kojutoomise kuludesse, siis välisminister Urmas Paeti sõnul on ministeerium nõus vastu tulema lähedastele selliselt, et aitab surnukeha kiiresti soovi korral koju tuua ning kulud saab perekond tasuda võimaluse piires aja jooksul.
Kojutoomine võib minna maksma kuni 11 000 eurotKindlustusfirma Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt rääkis Delfile, et keskmine kulu, mis on seotud põrmu kodumaale tagasitoimetamisega Euroopa piires, on 6000 kuni 7000 eurot. See summa sisaldab tavaliselt lennutransporti ja kogu asjaajamist kohapealses riigis.
Selliseid olukordi, kus firmal tuleb põrmu kojutoimetamisega tegeleda, on mehe sõnul keskmiselt neljal-viiel juhul aastas ja peamiselt on need juhtumid, kus kindlustatu sureb välismaal haiguse tagajärjel.
"Harvem tuleb ette juhtumeid, kus õnnetusjuhtum põhjustab surma. Liiklusavariide puhul enamasti lahenevad need juhtumid läbi liikluskindlustuse," selgitas Kivirüüt.
Samuti on ka ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul neil viimase pooleteise aasta jooksul olnud viis sellist juhtumit, kus oli tegemist surnukeha kodumaale transportimisega. Hüvitussummad on selliste juhtumite puhul jäänud vahemikku 1000 - 11000 eurot.
Norras hukkunud noormehe lähedase Facebooki postitus:Tahame tänada kõiki häid inimesi, kes on meid juba aidanud!
Teie abiga olema saanud kokku 793 eurot. Siinkohal ka Ove väikest õde Aliiset (10.a), kes eile Reporterit vaadates sai aru, et venna koju saamiseks on raha puudus ning läks kohaliku sotsiaaltöötaja juurde kultuurmustikaid korjama, et selleks puhuks raha saada.
Tänan veel kord!
Euroopa ravikindlustusest ei piisaNorras hukkunud Ove ja Mareki juhtumi puhul peaks Salva esindaja Kivirüüdi sõnul laienema kaasreisijale ka sõiduki vastutuskindlustus ehk liikluskindlustus, kui see olemas oli. Vastasel juhul peaks tekkinud kahju hüvitama süüdlase sõiduki, antud juhul siis õnnetuses osalenud sõiduki omanik.
Kivirüüt soovitabki ebamäärasuste vältimiseks välismaale reisima või töötama minnes sõlmida korralik reisikindlustus, mis tagab vähemalt mitmekümne tuhande euro suurused tervisekulud.
"Viimasel ajal on hakanud levima arusaam, et võib piisata ka Euroopa ravikindlustuskaardist. Euroopa ravikindlustuskaart annab Eesti kodanikule välisriigis sellise ravikindlustuskatte nagu see on riiklikult tagatud seal elavatele inimestel," selgitas Kivirüüt.
Kindlustuseksperdi sõnul töötab aga paljudes riikides riiklik ravikindlustussüsteem koostöös erakindlustusega ja sellisel juhul võib tekkida mitmeid kohti, kus Euroopa ravikindlustuskaardi kaitsest jääb väheseks. "Näiteks raviteenus kuulub ravikindlustuskaardi alt hüvitamisele, aga kiirabiteenus ja haigla voodipäevamaksumus tuleb ise tasuda," toob Kivirüüt välja probleemid, millele tasuks alati enne reisi mõelda.
Ja tõepoolest. Ajal, mil suur osa eestlastest teenib leiba lahe taga Soomes või kaugemalgi, ei saa me ju kunagi kindlad olla, et meie lähedased ka peale surma õnnelikult ja viperusteta koju jõuavad.
