Hirvepargi juubel –
Arvamus 03 Aug 2007 EKNEWR
    Trüki   E-post   FB     
20 aastat esimesest avalikust nõukogudevastasest meeleavaldusest

Eesti taasiseseivumise arengus oli mitmeid murrangulisi verstaposte – fosforiidi kaevanduse rajamise vastane kampaania; muinsuskaitseliikumine; 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud MRP avalikustamise manifestatsioon; loominguliste liitude ühispleenum; IME; Rahvarinne; laulev revolutsioon; 1988. a. 16. novembri „suveräänsuse“ deklaratsioon; Balti kett; kodanike komiteede liikumine; Eesti Kongressi Eesti Komitee valimine ja istungid ning 20. augustil 1991 meie riigi iseseisvuse taastamine.

Missugune nendest oli mõjuvaim Eesti taasloomisel iseseisva demokraatliku rahvusriigina, kes kiiresti taastas ajutiselt katkestatud diplomaatilised vahekorrad, ühines kõigi oluliste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja pani kindla aluse turumajanduse kasvule? Valik sõltub hindaja isiklikust minevikust – kas valida nõukogude moodustiste (ENSV ülemnõukogu, ministrite nõukogu jne) poolt sanktsioneeritud nihked liberaliseerimisele (tüüpiliselt „endiste“ valik) või sõltumatute liikumiste pürgimused vabadusele.

Üks ülalmainitud verstapostidest ei tekita aga ägedaid eriarvamusi. Tegemist on esimese avaliku Nõukogude okupatsiooni vastase väljaastumisega pärast mitmeid aastakümneid, kus nõuti Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist; selle pakti tühistamist, ning kõige tähtsam – paktist tulenevalt Eesti iseseisvuse taastamist. „Hirvepark” – sellisena on see aktsioon meelde jäänud.

Hirvepargi sündmuste 10. juubeli tähistamisel ütles Tunne Kelam: „Kindlasti oli Hirvepark esimene tõsine läbimurre Nõukogude impeeriumi müürist. Ta visandas esimese mudeli Eesti vabanemiseks. // Rahvas teadvustas, et me ei ole Nõukogude Liiduga seaduslikus abielus, et meil on täielik õigus sellest vangimajast välja saada.“

Tolleaegse nõukogude ajakirjanduse hinnang oli radikaalselt vastupidine: „Selle aktsiooniga püüdsid provokaatorid moonutada Eesti töötajate revolutsioonilist minevikku, heita sellele varju, mustata Nõukogude rahvaste vennalikku ühtsust, diskrediteerida nõukogude võimu.” (ETA sõnum, 25.08.1987)

Hirvepargi manifestatsiooni kaudu loodud poliitiliste aktsioonide korraldamiseks MRP-AEG (Molotov-Ribbentrop Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli jällegi esimene nõukogudevastane avalik organisatsioon, millest võrsus peatselt ERSP, esimene poliitiline partei N. Liidus kommunistliku partei kõrval.

Paralleelselt iga-aastastele Hirvepargi aktsioonidele korraldati Markus Hessi juhtimisel 23. augustil 1986 esimene Musta Lindi Päeva meeleavaldus Torontos ja teistes keskustes. 1987. a korraldati neid juba 42 linnas ülemaailmselt.

Esimese Hirvepargi koosoleku juhtivatest tegelastest – Tiit Madisson, Lagle Parek, Heiki Ahonen, Mati Kiirend – on nüüdseks otseselt poliitikasse jäänud ainult Tunne Kelam.

Hirvepargi meeleavaldust võib nimetada eesti rahva ajaloolis-poliitiliseks läbimurdepäevaks, kus välismaailm taipas, et vabaduse vaim elab eesti rahvas edasi ning eestlased on tahtelised ja võimelised oma riiki ja elu korraldama ning tulevikku määrama.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas – LL
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus