Pühapäeva, 19. oktoobri pärastlõunal kogunesid hiidlased ja nende sõbrad Toronto Eesti Maja suurde saali Hiidlaste Seltsi 34. aastapäeva tähistama.
Abiesineaine Naani Holsmer peatus ava-ja tervitussõnas lühidalt seltsi ajalool, lisades, et 1974.a. asutatud seltsi tegevusest teab absoluutselt kõike endine esimees Edgar Liik. Vaieldamatu tõsiasi on aga see, et aeg teeb oma töö ja ka hiidlaste read on märgatavalt hõrenenud. On siis tore ja tervitatav, kui teiste maakondlike organisatsioonide liikmed pidupäeval nendega ühinevad. Naani tervitas soojalt Eestist saabunud külalisi – Piret Noorhani, Anne Valmas ja peokõneleja Kalev Kotkas koos abikaasa Ilmiga.
Seltsi esinaine Tamara Norheim-Lehela tervitas samuti külalisi ja väljendas erilist tänu seltsi ajakirja Hiiu toimetajale Vaike Külvetile, kes teeb suurt ja tänuväärset tööd. Esinaise sõnul oleme veel tänupüha ja Vahtralehemaa värvirikkuse mõju all, mis on omamoodi suveniirideks ning kutsuvad meid säilitama sünnisaare kalleid mälestusi kui meeneid.
Vaike Külvet tutvustas äsja trükivalgust näinud Hiiu ajakirja ja avaldas tänu korrektor Asta Kaupsile, kellega tal on hea koostöö.
Avo Kittaski eestvedamisel lauldi Toivo Kõheliku saatel tuntud laule.
Pastor Jüri Puusaag tõi Hiiumaa ajaloost esile tähelepanuväärse fakti. Eesti Vabariigi esimese Asutava Kogu valimistel kandideeris ühena 13-st parteist ka Hiiumaa Elanike Partei. Ehkki partei tol korral Asutavasse Kogusse ei pääsenud, on nad jäädvustanud oma jälje ajalukku. „Nii olete ka teie siin kaugel hoidnud oma pärandit ja ajalugu,“ ütles pastor ja pidas söögipalve.
Ülle Veltmanni valmistatud rikkaliku lõunasöögi järel tutvustas Naani Holsmer peokõnelejat – Eesti Riigikogu liiget ja maaelukomisjoni esimeest Kalev Kotkast (vt. EE # 39, lk.12; Eesti Elu intervjuu hr. Kotkasega ilmub „Nädala portree“ rubriigis järgmises lehes).
Hr. Kotkas mainis esmalt, et ta on ebatüüpiline poliitik, kellele kõnesid ei meeldi pidada, aga Hiiumaast on ta alati valmis rääkima. Hiiumaa on kõige turvalisem koht Eestis, aga ometi kõigile ka avatud.
Riigikogus on praegu käimas saarte seaduse menetlusprotsess, mis pole väga lihtne. Eks analoogilisi seadusi soovi endale teisedki Eesti piirkonnad. Siiski kutsub Amsterdami lepe saari kui ainulaadseid paiku eriliselt kohtlema. Kõneleja lisas, et mõeldagu vaid, mida oleks Läti (kellel pole teatavasti ühtki saart) selles olukorras valmis tegema!
Järgnevalt tõstis hr. Kotkas esile kaks tähtsat uudist: 2009. a. alustatakse Kärdla sadama ehitust ja tuleval aastal tuleb käiku ka uus, märksa suurema mahutavusega moodne liinilaev.
Oli veel juttu Ernst Jaaksoni mälestusfondist, mille patrooniks oli Eesti president Lennart Meri. Fondist on siiani välja antud 9 stipendiumi, mis võimaldavad õpinguid maailma parimates ülikoolides. Teiseks teeb fond ettepanekuid riigiametnike autasustamiseks. Seni on autasustatuid olnud neli. Fondi kolmandaks ettevõtmiseks on Ernst Jaaksoni nimelise laeva restaureerimine. Seda kavatsetakse teha parimal viisil ja töödega loodetakse lõpule jõuda 5-6 aasta pärast.
Hr. Kotkaselt, kes oma perega elab juba 10 aastat Hiiumaal, on korduvalt küsitud, kas ta kahetseb saarele elama asumist. Ta vastab küsijatele: „Kahetsen, et ma ei teinud seda 10 aastat varem.“
Hiidlasest EV aupeakonsul Laas Leivat tervitas seltsi sünnipäeval ning rääkis edukatest ja ebaedukatest hiidlastest kahe naljaloo abil.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas poolt tõi tervitusi esimees Avo Kittask, kes toonitas, et hiidlastel on suur osatähtsus meie siinses eesti ühiskonnas. Ta kutsus ka kõiki ühele tähelepanuväärsele eelseisvale kultuuriüritusele – kolmapäeval, 5. novembril toimub Eesti Majas kontsert, kus esinevad Eesti menukad ooperitähed Heli Veskus ja Oliver Kuusik ning pianist Tarmo Eespere.
Naani Holsmer tutvustas äsja trükist tulnud E.E.L.K. välis-eesti kirikute seinakalendrit, misjärel lauldi veel ühislaule.
Ja mis oleks üks sünnipäev ilma maitsva tordi ja kringlita!? Ülle Veltmann pakkus kohvi juurde mõlemaid.
Lõpuks puistas esinaine Tamara Norheim-Lehela ohtralt südamlikke tänusõnu kõigile esinejatele ja kokkutulnutele.
Hiidlased hakkavad nüüd aga valmistuma juubeliks – 2009. a. saab nende selts 35-aastaseks. Esinaise sõnul tehakse parim selle tähtpäeva õnnestumiseks.
