www.DELFI.ee09. oktoober 2013 08:02
FOTO: Priit Simson
Helsingis elav eestlane Tiina Hakman kirjutab Soome ajalehes Helsingin Sanomat ilmunud kolumnis, et Eestis on käimas kodusõda, milles ühel poolel on kodumaale jäänud, teisel poolel aga need, kes on lahkunud – eelkõige Soome. Hakmani sõnul tundub, et Eesti eestlased ei mõista lahkunuid ning Eesti meedia käsitleb emigratsiooni tihti süüdistaval toonil.
„Siin Soomes imestame me, Eestist tulnud, jällegi, miks Eesti riik toetab nii vähe Soome kolinuid eestluse säilitamisel. Me oleme ju endiselt enamuses Eesti kodanikud,“ kirjutab Hakman Helsingin Sanomates.
Hakmani arvates võiks Eesti riik korraldada eesti lastele Soomes palju ulatuslikumat eesti keele õpet kui praegu, ka interneti kaudu.
„Isiklikult märkan, et olen taas sattunud suurde ajaloolisesse pöörisesse. Uskusin pärast Eesti vabanemist, et suured rahvuslikud lood on selja taha jäänud. Mõtlesin, et elu on sellest alates oma isiklike soovide täideviimine,“ kirjutab Hakman. „Kui kolisin 2005. aastal enne eestlaste rändelainet Soome, pidasin kodu loomist teise riiki ainuüksi isiklikuks valikuks. Aga nüüd tunnen, et ka mina pean küsima eneselt suuri küsimusi: kas ma olen kodumaa reetur? Kas ka mina vastutan Eesti tühjenevate külade ja linnade eest?“
Hakmani sõnul tajub ta, kui palju teiste lahkumine jääjatele haiget teeb, ning on kodumaa pärast mures.
„Aga ka eestlased peavad peeglisse vaatama. Eesti ühetaoline maksusüsteem ja jõukaid soosiv perepoliitika ajavad väiksema sissetulekuga inimesi paremaid tingimusi otsima. Eesti poliitikud on nüüd kogenud, kuidas ka jalgadega võib hääletada,“ kirjutab Hakman.
Eesti kogukonnal Soomes tasuks artikli autori hinnangul organiseeruda ja luua oma identiteet. Hakmanile on räägitud, kui passiivsed on eestlased organiseerumises võrreldes teiste rahvustega Soomes.
Eesti võiks saada Hakmani arvates positiivset energiat, kui Helsingi-Tallinna kaksiklinnade projekti hoogsalt edasi viidaks.
