Eesti Elu
Helga Merits: „Kõige tähtsam asi on haridus.“ Eesti Elu
Arvamus 06 Feb 2016 EL (Estonian Life)Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/02/46996_001.jpg
Helga Merits on Eesti juurtega ajakirjanik ja filmitegija, kes elab Hollandis. Tema ajaloolised dokumentaalfilmid räägivad inimeste saatusest, kaks neist eestlastest ja balti rahvastest Teise Maailmasõja keerises – „Klassikaaslased 1943. aastast – unustatud mälestused“ (2012) ning “Balti Ülikooli lugu“ (2015). Neist viimase maailma-esilinastus oli mullu Torontos, EstDocsi festivalil.

Eesti Elu:[i]Enamik Su filme jutustavad Sinu isast, kes suri, kui olid veel väike. Mida Sa temast mäletad ning kuidas on see perekondlik Eesti taust Sind mõjutanud?


Helga Merits: Mul pole oma isast mälestusi. Kui ta suri, olin just saanud kolmeaastaseks. Teadsin tema kohta põhiasju, aga see oli ka kõik. Mu ema ei rääkinud temast peaaegu kunagi ning mina ei küsinud. Ma arvan, et lapsed tunnetavad, milliseid teemasid on parem mitte puudutada. Alles täiskasvanuks saades mõistsin, et mu ema tundis piinlikkust, sest isa oli olnud Saksa armees sõdur. Pärast sõja lõppu oli ema pealt näinud, kuidas koheldi naisi, kellel oli olnud suhe saksa sõduritega. Ilmselt tahtis ta ka säästa oma lapsi vääritimõistmisest, juhul kui oleksime oma isa minevikust avameelselt teistele lastele rääkinud.

Vahel ma mõtlen, et mu isa saatusest rääkimata jätmisel on olnud mulle suurem mõju, kui oleks olnud kõigest avameelselt rääkimise korral.

Tuli aeg, kui tahtsin oma isa sõjaaegse kogemuse kohta rohkem teada saada ning tema minevikku paremini mõista. Minu esimene lühidokfilm Kallis Paul põhines tema noorusajal, neil vähestel dokumentidel ja teadmistel, mis mul siis olid. Üritasin ette kujutada tema noorusaega Eestis. Lõpetasin selle filmi kirjadega tema vanematelt, kes igatsesid teda näha sama palju nagu ka tema neid, samal ajal teades, et nad enam mitte kunagi ei kohtu.

Filmis Klassikaaslased 1943. aastast proovisin mõista ja visualiseerida seda, kuidas võis tunduda üksikisiku vaba tahte allasurumine – kui sa polnud mitte midagi muud kui vaid number ning sinu saatuse otsustas sünniaasta. See film on küll Eesti ajaloost, kuid see on samal ajal palju üldisema teemaga: kuidas inimesed taluvad oma saatust sõja ajal, kui vahel polegi valikut või valik on väga piiratud ning sul tuleb selle valiku tagajärgedega edasi elada.

Kui ma poleks leidnud oma isa paberite hulgast tema õpinguraamatut, siis poleks filmi Balti Ülikooli lugu sündinudki. Ma polnud midagi kuulnud Balti Ülikoolist ning isegi Balti riikidest huvitatud inimesed ei maininud seda mitte kunagi. Kui ma Balti Ülikoolist teada sain, oli see nii intrigeeriv teema, et tahtsin sellega midagi peale hakata. (Pikemalt Eesti Elu 5. veebr. 2016 paberlehes)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus