Eesti Elu
Heino Jõe ja tema poisid (2)
Inimesed 05 Jan 2014 EL (Estonian Life)Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/01/41063_002.jpg
Skautmaster Heino Jõe, skaudinimega Jämesäär, oli karismaatiline noortejuht, kelle positiivne mõju ulatus sügavale ja kaugele Eesti pagulasühiskonda. Heino alustas oma skauditeekonda skaudijuhina juba Eestis, Haapsalus, kuid tema suurimaks panuseks oli kasvatada paljusid pagulasnoori tublideks eestlasteks, kes omakorda panustasid eesti meele ja keele säilimisele paguluses ja kes aitasid taastada skautlikku liikumist Eestis, kui Eesti vabaks sai.

Heinole oli skautlus vahendiks eestluse säilitamisel võõrsil. Eesti meele ja keele arendamine ja säilitamine olid tähtsamad kui skautlike oskuste omandamine, mida ta ka muidugi rõhutas. Sügavalt on meelde jäänud metsajõulupuud Stockholmi lähistel, kus metsas koguneti valitud kuuse ümber, mille okste külge kinnitati küünlad ja Heino rääkis poistele metsavendadest Eestis, kel valitseva punase terrori tõttu polnud võimalik jõulupühi kodudes tähistada!

Rootsis, Stockholmis elades, oli ta Stockholmi Kalevi lipkonna Põhjala skautrühma juht, siis lipkonna juht ja kui Rootsis loodi Eesti Skauttöö keskus, mis koordineeris Rootsis olevate mitmete skautlipkondade tööd, siis sai temast selle juht.

Tema oli esimese Rootsi eesti skautide suurlaagri, Ömmerni, juht.
Emigreerudes Kanadasse liitus ta Lembitu lipkonnaga, mida ta juhtis ja asus juhtivalt tegutsema Kanada Eesti Skautide Malevas. Ta oli Saare Suurlaagri juht, peokõneleja Eesti Päevadel ja üks Kotkajärve Metsaülikooli rajajatest.Tema följetonid kohalikus eesti ajalehes innustasid ja piitsutasid eesti ühiskonda Kanadas.

Stockholmis sirgusid tema käe all Rootsi eesti ühiskonna juhtivad tegelased. Sven “Tillu” Hanson, kes aastakümneid lisaks skautlusele tegutses juhtivalt mitmetes eesti organisatsioonides, nii seltskondlikes kui ka poliitilistes, Kui Eesti vabaks sai, oli ta sillaks Eesti ja Rootsi eesti pagulaskonna vahel, nii ühiskondlikel kui ka tehnilistel aladel. Enno Penno oli Eesti pagulasvalitsuses üheks ministriks ja tegutses juhtivalt mitmetes Rootsi eesti pagulaste organisatsioonides. Reeglit kinnitava erandina Tiiu Anderson, kes oli esimene naissoost hundujuht Rootsi Eesti Skautmalevas, edukas sel tandril ja pärast Norras Oslo lähistel elades, oli Norra Eesti Seltsi esimees ja kes Eesti vabanemisel oma kodus võõrustas paljusid tolleaegseid Eesti vabadusvõitlejaid.
Kuigi Olev Träss peale gümnaasiumi lõpetamist Stockholmist Kanadasse emigreerus, sai ta Heino käe all Stockholmis tugeva rahvusliku süsti, mida ta Kanadas nii akadeemilisel kui ka ühiskondlikul pinnal loovalt rakendas eestluse hüveks. Olev oli ka üks Metsaülikooli rajajatest. Torontos ammutasid Heinolt rahvuslikku innustust ja ühiskondlikku tegutsemistahet Vello Soots, Harold Kivi, Rein Taagepera, Kaius Meipoom, Asko Kütti, Edgar Lees, Mihkel Lõugas, Evald Oder, Lia Pikkov ja paljud teised. Heinol oli suurepärane oskus ka omavanuseid mehi ja naisi rahvuslikule tööle innustada.
Ka allakirjutanul on au olla üks Heino Jõe poistest!


Tarvo Toomes
30.dets.2013
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus