On kuulda mitmesuguseid arvamusi heategevuse kohta Eestis. Paljud arvavad, et heategevus on Eestis tagasihoidlik ja et Eesti rikkad on liiga omakasupüüdlikud, et aidata ühiskonna riskigruppe. See pole siiski päris tõsi, sest paljud rikkad toetavad ühiskonda varjatult. Põhjuseks on kartus, et avaliku toetuse tõttu tekib abisoovijaid nii palju, et nendega on raske tegelda, sest vajadusi on ju piiramatult palju. Ka nii rikkas riigis nagu Kanada, näeme linnatänavatel kerjuseid.

Urmas Sõõrumaa kuulub Eesti rikaste inimeste hulka. Ta on asutanud heategevusfondi nimega Dharma. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Ta loodab oma tegutsemisega olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Seemnerahaks andis ta a. 2001 miljon Eesti krooni (EEK).

Tegevuse rahastamiseks on korraldatud kontserte ja kunstioksjoneid. Aastate jooksul on kogunenud püsivaid ja ka ühekordseid toetajaid, nii ettevõtteid kui eraisikuid. Kui a. 2002 laekus toetusi ja annetusi 484.551 EEK-d, siis 2006. a. esimese üheksa kuu jooksul oli toetuste ja annetuste summa 2,534.174 EEK-d. Toetajateks ja annetajateks oli 29 ettevõtet ja 150 eraisikut.

Toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt „Aitame alustada elu“ ja maakoolide lapsed. Abi osutatakse peamiselt kahel viisil: esiteks materiaalne abi, mis jõuab võimalikult otse abivajajani; teiseks koolitused, mis aitavad kaasa toimetulekuoskuste arengule.

Heategevusfond Dharma on tänu koostööle kohalike omavalitsuste ja Eesti Suurperede Abistamise Seltsiga pidevalt kursis lasterikaste perede vajaduste ja muredega. Toetusprojektide raames on muretsetud lastele koolivihikuid; abistatud perekondi kriisiolukordades, et võimaldada perel ise edasi toime tulla, olgu see siis katuse parandamine, elektrisüsteemi kordaseadmine, veevarustuse või muud probleemid. Koostöös Tallinna Lastehaiglaga osaleti näiteks ühe endise narkomaani perekonna probleemide lahendamisel. Toetatakse hariduse omandamist ja täiendamist huvialakoolide toetamisega, kus lapsed õpivad. Lasterikastele peredele on korraldatud jõulupidusid, emadepäeva tähistamise üritusi ja suvelaagreid.

Eriti leidlik ja vajalik on Dharma tegevussuund, mille raames koolitatakse välja tugiisikuid. Dharma koolituskeskuse tugiisikukoolitust on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium kinnitanud koolitusloaga „Tugiisiku baasõppe“ õppekava alusel. Need tugiisikud on vabatahtlikud, kes oma eluga tulevad toime ja soovivad, et ka teistel hästi läheks; nad ei pea paljuks oma energiat ja ettevõtlikkust jagada. Tugiisikud tegelevad perekondadega, kes vajavad suunamist ja nõuandeid raskustega toimetulekuks. Esimesel aastal osales koolitustel 160 inimest, lõputunnistus anti 60-le tugiisikule.

Eraldi koolitust pakutakse erivajadusega lapse tugiisikule, keda nimetatakse „Hingesõber lapsele“.

Hingesõbraks on nii vabatahtlikud, terapeudid-tegevusjuhendajad, aga ka lapsevanemad-kasvatajad ja õpetajad, kes soovivad last aidata tema muredes, et ta jõuaks sinasõpruseni iseendaga ning selle kaudu harmooniliste lahendusteni oma käitumises ja valikutes. Need on lapsed, kel on puudu vanemlikust hoolitsusest ja kel on probleeme õppimisega, korrale allumisega ja kel on depressiivsed kalduvused. Loovteraapilisteks tegevusteks on muusika ja hääleteraapia, liikumine ja loovtants, kunstiteraapia, muinasjututeraapia jne. Aastaks 2006 oli Hingesõbra koolituse käigus ette valmistatud 13 tugiisikut, kelle tegevusest on saadud väga positiivset tagasisidet.

On imetlusväärne, et heategevusfond Dharma ei ole mitte ainult materiaalselt toetanud abivajajaid, vaid on oma tegevuses osanud kaardistada abi vajavate laste hingehädasid ja nende leevendamiseks praktilisi programme rakendanud. Sealt on ka teistel palju õppida!

Loodame, et Urmas Sõõrumaa eeskuju on nakatav ja ta tegevus heategevuse sektoris eeskuju andev.

Märkmed: