Sotsiaaldemokraatlik ideaal, mis tagab kõikidele kodanikele muretu elamise pensionide, tervishoiu ja töötaoleku kindlustuste kaudu, on rakendatud pea kõikides Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides. Nendele kindlustustele lisanduvad mitmesugused toetused nagu üürisoodustused, tasuta või väikese tasuga lasteaiad, emapalk jne.

Inimlikust vaatevinklist on vägagi tervitatav, et majanduslikult rikastes riikides ei pea ükski kodanik puudust tundma. Selleks aga, et kõike seda tagada, peab suurelt osalt ühiskonna liikmetelt tulumaksude kaudu vastavaid ressursse võtma. Neid võetakse suurel määral nendelt, kes rasket tööd tehes ja majanduslikke riske võttes on väikesi ja suuri ettevõtteid asutanud, nende kaudu uusi töökohti loonud, mille tulemusena riigi majandus kasvab.

Kahjuks aga ei osata elada oma sissetulekute piirides. Paljudel riikidel on suured riigivõlad. Uudiste tulipunktis oleval Kreekal on see 130% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eesti on üks kõige väiksema riigivõlaga riikidest, kus riigivõlg on ainult 3% SKP-st. Kanadas on riigivõlg 37%, millele lisanduvad provintside võlad, eesotsas Newfoundlandi (50%) ja Quebeciga (46%) ning lõpetades Albertaga, kel ainsana on ülejääk. See aga ei anna tervet pilti, sest lisanduvad kohustused, mis ei ole rahastatud. Rahastatud programm on säärane, kus kindlustusmatemaatikud (actuaries) on välja arvestanud fondi suuruse, mis on vajalik ettenähtud väljamaksukohustuste täitmiseks. Näitena vaatame defineeritud hüvitustega pensioniplaani.

Kindlustusmatemaatik arvestab välja pensioniplaani kuuluvate inimeste keskmise eluea, neile määratud igakuise väljamaksu ja selle kaudu pensionifondi suuruse, võttes arvesse fondi summade investeerimisest laekuva kasvu. Kui fondis on arvestuse kohaselt liiga vähe raha, tuleb fondi laekumisi suurendada ja kui on liiga palju raha, siis võib laekumisi vähendada või vahele jätta.
Kanada Pensioniplaan CPP on osaliselt rahastatud. Vanaduspension (Old Age Security) ja toetuspension (Income Supplement) laekuvad otse tulumaksudest. Suurim rahastamata programm Kanadas on aga Kanada Tervishoiuplaan, mille kulud tasutakse otse tulumaksudest. Kanada elanike eluea pikenemise tõttu kasvavad need kulud kiiremini kui inflatsioon ja olemasolevate tulumaksude laekumine. Ülaltoodu on peamiseks põhjuseks, miks nii Kanada föderaal- kui provintsivalitsused on pidevas rahahädas. Nagu kogeme, leitakse üha uusi mitmesuguste teenuste maksustamisi ja muid otseseid või varjatud tulumaksude suurendamise meetmeid.

Ameerika tervishoiuprogramm Medicaid oli samuti rahastamata. Samuti on rahastamata praegune uus, äsja vastuvõetud 2200- leheküljeline tervishoiuprogramm, mida enamik Ameerika elanikest ei poolda, kuna sellega suureneb Ameerika riigivõlg, mis on praegu üle 90% SKP-st.

Meedias jälgime mure ja ehmatusega sündmusi Kreekas, kus maksumaksjate poolt tasutud privileegidega avaliku sektori ametühingute liikmed protesteerivad privileegide kärpimise vastu, kasutades vägivalda, mis on viinud surmajuhtudeni. Euroopa riigid on kokku pannud summasid koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et Kreeka majandust päästa. Ei saa pahaks panna töökate sakslaste nurinat, miks peavad nemad oma tulumaksude kaudu laisku kreeklasi toetama.
Itaalia, Hispaania, Portugal ja Iirimaa on Kreeka olukorrale üsna ligidal. Kui Kanadas midagi põhiliselt varsti ei muutu, siis võib Kreeka olukord kunagi ka siia jõuda.

Märkmed: