Eesti Elu
Head sõbrad!
Arvamus 19 Feb 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Avo Kittask,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees


Eesti Maapäeva vanemate nõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918. a. välja Eesti Vabariigi iseseisvuse proklamatsioonis „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Manifestist leiame, et lisaks põliselanikele on kõikide eesti elanike õigused garanteeritud... „Vabariigi piirides elavatele rahvuselistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused.“ Manifesti sõnad said teoks võiduga Vabadussõjas, kindlustades Eesti rahvale oma riigi ja õiguse seista võrdsena maailma riikide kõrval.

Teatud määral sõltus võit Vabadussõjas sellest, et eestlastel oli kindel veendumus oma rahvuslikule eneseteadvusele ning võime haarata endaga kaasa võitlema mitte ainult kõik kohalikud rahvad, aga ka vabatahtlikke liitlasi Soomest, Rootsist, Taanist, USAst, Inglismaalt jm.

Peale taasiseseisvumist on Eesti võetud liikmeks muu hulgas ÜRO-sse (september 1991), NATO-sse (märts 2004) ja Euroopa Liitu (mai 2004). Nende ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kaasliitlastega tegutsemise eest hoolitsevad Eesti Vabariigi ametivõimud.

Aeg-ajalt aga toimuvad juhtumid, millest ei saa tõesti aru, kas on tegemist liitlasega või vastasega, sõbraga või vihamehega!? Eestlastele on hiljuti saanud suureks mureks ja mõistatuseks, miks meie hõimurahvas Soome koos Rootsi, Saksamaa ja teiste nn. liitlastega on lubanud Venemaal Läänemere põhja rajada gaasijuhtme, olles teadlikud, et NATO partner Prantsusmaa müüb Venemaale toru „valvamiseks“ sõjalaeva, mis oleks võinud täita missiooni Vene-Gruusia sõjas 40 minutiga 24 tunni asemel. Samad rahvused võitlesid ju vabatahtlikena Eesti liitlastena Vabadussõjas. Kas on uuesti mõjusfääride jagamine nagu Teheranis ja Jaltas või loodud mõni uus salajane MRP?

Olulisemad liitlased on tihti need, kellel on sarnased huvid, samasugused probleemid ja tahe üksteise käest õppida ning jagada teadmisi, mitte maad. Võtame siinjuures kaalutlusele rahvusgrupid võõrsil, kes on läbi elanud meiesarnaseid ajaloolisi raskusi. Kesk- ja idaeurooplased, kes viibivad diasporaana samadel asukohamaadel kus eestlased, on juba pikaajaliselt koostööd teinud. Torontos peeti mitukümmend aastat rahvuslikke sündmusi nagu „Karavan“. Balti Liit Kanadas, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu keskorganisatsioonid, on juba aastakümneid läbi viinud ühiseid ettevõtmisi, nagu küüditamise aastapäeva tähistamised ja Balti Õhtu Ottawas.

Nüüd on jälle kätte jõudnud aeg liituda nii Kanadas kui ülemaailmselt nende vanade ja kauaaegsete sõpradega Kesk- ja Ida-Euroopast ning jätkata seda ühistööd, mida tehti välispoliitilisel areenil enne meie kodumaade taasvabanemist. Peame liitma oma rahvuslikud pürgimused sõprade sarnaste huvidega ja võitlema koos ühiste eesmärkide eest.

Aasta tagasi alustas Central & Eastern European Council in Canada (CEEC) Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Tshehhi, Ukraina ja Ungari keskorganisatsioonide vahelist tihedat koostööd ühiste probleemide lahendamiseks ja eesmärkide edendamiseks. Praegu esindab CEEC lisaks 25.000 Kanada eestlasele üle 3,5 miljoni kodaniku Kanadas, kelle hääled nõuavad õiglust siin ja kodumaadel.

Suurim CEEC saavutus toimus Kanada parlamendis 30. novembril 2009, kui parlamendiliikmed võtsid vastu resolutsiooniprojekti ettepaneku nimetada Molotov-Ribbentropi salapakti allakirjutamise päev 23. august ehk Musta Lindi Päev Kanada rahvuslikuks tähtpäevaks, mil mälestatakse miljoneid Euroopa totalitaar-režiimide ohvreid.

Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva puhul on heade sõprade leidmine väga oluline, eesmärgiks ühise tõhusa koostöö rakendamine.

Elagu meie head sõbrad!
Elagu iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus