23. juunil tähistavad eestlased üle maailma võidupüha. See päev on meile kallis ja oluline mälestamaks Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnute rasket tööd ja nende poolt toodud ohvreid. Selle eesmärgi nimel oma elu andnuid on meie rahva seas kahjuks väga palju. Liigagi palju, kui võrrelda nende hulka meie kasina rahvaarvuga. Võidupühal mõtleme kõigile nendele langenutele tänutundega ning, suunates oma pilgu sinetavasse taevasse, loodame, et see tänu ka nendeni jõuab!

23. juuni on ka päev, mil me ehk keskmisest enam mõtleme riigikaitsele. Me mõtleme ennekõike oma, Eesti riigi kaitsele. Aga me mõtleme ka oma sõprade kaitsele, esmalt muidugi neile, kellega meid seob Põhja-Atlandi leping ehk partnerlus NATO raames. Aga ka neile, kellega meid seovad ühte Läänemere lainetavad vood. Ajalugu on näidanud, et meie riiklik tugevus seisneb ennekõike heades partnerlussuhetes meiega sarnaseid väärtusi ja põhimõtteid jagavate riikide ja rahvastega. Ent alati pole ka diplomaatia üksi piisav ning see võib mingil hetkel loovutada oma koha argumentidele, mida esitatakse terase ja püssirohuvingu keeles. Ehk siis läbi sõjalise tegevuse.

Oleme saanud pärast NATO-ga liitumist juba mõned aastad kergendatult hingata, tõdedes, et Eesti julgeolek pole kunagi varem ajaloos olnud nii kindel kui praegu. Ja kindlasti pole me nii väites ei iseendale ega teistele valetanud. NATO on tänapäeval maailma suurim ja võimsaim kollektiivne julgeoleku tagamise organisatsioon ning selle eesmärgi nimel on tänaseks „seljad kokku“ pannud 28 riiki, keda, vähemalt asutamis- ja liitumislepingul, seob selle artikkel 5 ehk kohustus rünnaku korral üksteist sõjaliselt abistada. Õnneks ei ole NATO-l tulnud selle artikli sisu ja kehtivust liiga sageli tõestada ja loodame, et see nii ka jääb. Organisatsiooni poolt Lissaboni tippkohtumisel eelmisel aastal kinnitatud uus Strateegiline Kontseptsioon kinnitas üle kollektiivkaitse põhimõtte kui ühe NATO alussamba ja see on Eestile äärmiselt oluline.

Aga NATO ei püsi ainult paberi ja tindiga ehitatud sammastel ning tema tugevuse kriteeriumiks on siiski liikmesriikide kaitsetahe, selle materiaalne väljund ehk sõjaline varustus ja taristu ning valmisolek panustada NATO missioonidesse ka oma riigipiiridest kaugemal. Viimastel nädalatel on just viimase osas seatud NATO jätkusuutlikkus tõsise kahtluse alla ning neid signaale tuleb NATO liikmesriikidel kindlasti väga tõsiselt võtta.

Tundub, et Eesti on oma ajaloost järeldused teinud ning vaatamata meie väikesele rahvaarvule ja piiratud rahalistele ressurssidele, suhtunud oma riigi kaitsesse ja partnerluskohustustesse tõsiselt. Oleme järjepidevalt liikunud selles suunas, et eraldada riigieelarves 2% riigi majanduslikust kogutoodangust kaitsekulutusteks ning kohati ehk isegi üritades hüpata üle oma varju, panustanud NATO ja ELi välismissioonidesse maailma erinevates kriisikolletes. Kuna Eestil oma hävituslennukeid ei ole ning seni kuni operatsioon Liibüas toimub ilma sõdurisaapaid „tolmuseks tegemata“, pole meie nähtav osalemine selles missioonis olnud lihtsalt võimalik. Loodame, et kriis õnnestub peagi ületada ja olukord riigis normaliseerub. Kui Eestile peaks esitatama palve rakendada meil olevaid kompetentse ja oskusi ka Liibüas, kaaluks Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seda kindlasti täie tõsidusega.

Üks omapärane viis, kuidas Eesti NATO-sse panustab, on seotud Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekeskusega, mille raames Eesti rakendab iseenda kogemusi ja toob kokku teiste partnerriikide kogemusi ja teadmisi NATO ühise küberkaitsevõimekuse väljaarendamiseks. See on meie väike, aga nutikas panus kollektiivkaitsesse valdkonnas, mille tähtsus ajas ainult kasvab. Keskusega on tänaseks liitunud suur osa meie NATO partneritest ja Eesti on esitanud ka Kanadale kutse sellega liituda. Loodame, et see kutse peagi vastu võetakse!

Eesti riigikaitse ei saa kunagi valmis, sest ohud ja riskid muutuvad ajas pidevalt. See tähendab, et riik ja rahvas peavad olema jätkuvalt uutest ohtudest ja riskidest teadlikud ning otsima võimalusi nende kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Tundub, et Eesti on sellest ülesandest õigesti aru saanud ja tegutseb!

Head võidupüha Sulle, Eesti!


Riho Kruuv
asjur
EV suursaatkond Kanadas

Märkmed: