Harjumaa-Tallinn Koondis tähistas pidulikult oma 25. juubeliaastat esmaspäeval, 7. juunil Toronto Eesti Maja kristallsaalis. Peakõnelejaks oli Jüri Kuuskemaa Tallinnast ja soololauludega kaunistas üritust sopran Kristina Agur. Viimane juhtis ka ühislaule, mida akordionil saatis ta isa Enno Agur. Teadustajana tegutses Ester Mandra.
Koondise esinaine Anne Orunuk tervitas kokkutulnuid, tutvustas juhatust ja asutajaliikmeid eesotsas esimese esinaise Juta Kübarsepaga. Täidetud vahuveiniklaaside kõlinal hüüti juubilarile kolmekordne „elagu“. Samas palus esinaine tervitada sama vanaks saanud sõsarorganisatsiooni Tartlaste Seltsi. Nemadki said kolmekordse elagu-hüüde osaliseks.
Ester Mandra tutvustas laulusolisti Kristina Agurit, kes on lõpetanud ülikooli keskkonnateaduste alal, kuid jätkanud lauluõpinguid muusikafakulteedis. Christina Faye klaverisaatel esitas noor solist neli laulu, mis võeti vastu tugevate poolehoiuavaldustega. Kuulajad võisid veenduda, et Kristina on lauluõpingutega valinud õige tee. Ta evib kõike vajalikku publiku jäägitult vallutamiseks – ulatuslik ja kandev meeldivatämbriline hääl, puhas diktsioon, veenev ja nüansirohke tõlgendus, lisaks loomulik, sundimatult vaba esinemislaad. Kahest eestikeelsest laulust oli esimene pühendatud Tallinnale (kuidas siis teisiti!), seejärel lõi aga lauljataris romantik võimsalt välja ja ta sooritas tiigrihüppe tagasi 18. sajandisse. Nii Glucki aaria
O, del mio dolce ardor kui Brahmsi süütult kelmikas-vallatu
Vergebliches Ständchen räägivad armastusest. Klaverisaade Christina Fayelt oli täpne ja korrektne. Noori muusikuid tänati lilledega.
Liigutava söögipalve luges Lia Pikkov, kelle sellelaadsed sõnavõtud on alati kuidagi erilised. Olin juba valmis libistama trafaretset väljendit, et Lias on vaimulik kaotsi läinud, kui taipasin, et see pole sugugi nii – kõik said ju ta kuulutusest osa ning ametirüü puudumist ei pannud keegi tähele.
Kohvikupersonali serveeritud soe lõuna oli niivõrd hõrgutav, et pühkis meelest söömist ennetava traditsioonilise ühislaulu viimase salmi, milles Kuhlbarsi alliteratsioonilembus sai järjekordse ühiskondliku kabjahoobi. Täis kõht ja magus kõditus suulael andestavad nii mõndagi.
Pärast einet tulid tervitused nagu juubeli puhul ikka. Esimesena tervitas EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat. Maakondliku Esinduskogu poolt tervitas Tamara Norheim-Lehela, Mulkide Seltsi poolt seltsi vanem Helju Salumets ja Hiidlaste Seltsi poolt Naani Holsmer. Koondisele laekus hulgaliselt sooje õnnitlusi ja esinaise käsivarrele sama palju lillesülemeid.
Aeg oli kuulata peakõnelejat Jüri Kuuskemaad, keda taas tutvustas Ester Mandra. Kõneleja on kunstiajaloolane, kuid laiemale avalikkusele tuntud eestkätt Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutaja ning juhatuse liikmena. Kuna ta hetkel töötab Tallinna linnapea nõunikuna, kelle peamisteks töövaldkonadeks on muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused, siis oli ta meeleldi valmis tutvustama pealinna püsiväärtusi ja kavatsusel olevaid projekte, tehes seda valguspiltide kaasabil. Kõneleja sõnadest kõlas rõõmu ja rahulolu, et tal võimaldus olla esmakordselt Toronto eestlaskonna keskel. Abikaasa Aet, kes samuti kohal viibis, on varemgi Torontot külastanud, nüüd avanes ka temal selleks võimalus. Vaatamata mõningatele tehnilistele viperustele, mille eest moodsad arvutisüsteemid kahjuks kaitstud pole, viidi ettekanne lõpule ja seda jälgiti elava huviga.
Tehti veel paar hoogsat ühislaulu ja siis oli esinaisel taas aeg tõusta kõnepulti, et lausuda tänusõnad ja kuulutada õnnestunud juubeliüritus lõppenuks. Olgu harjumaalased koos pealinlastega tänatud ka ajakirjanduse poolt.
