Ilmar Saabas Maret Kendra, kunas ja kuidas sattusite elama Kanadasse?
Kanadasse tulin külla 1993. aasta augustis sugulastele. Olin proovinud juba 1980ndate algul kaks korda viisaga tulla, aga Nõukogude Liit ei lasknud inimesi kergelt üle piiri. Rääkimata noortest, kes olid vallalised.
Mul oli alati olnud unistus Kanadas käia, kuid ausalt öeldes polnud mul kunagi plaanis siia jääda. Tahtsin maailma näha. Pileti ostsin esialgu kolmeks kuuks, aga siin olles anti teada, et saan viibida kuus kuud. Varsti tutvusin kohaliku eestlasega ja kuu aega enne viisa lõppemist otsustasime abielluda. See oli ainuke võimalus siia jääda. Hakkasin seadusliku sisserändaja staatust taotlema.
Miks otsustasite Eestist lahkuda?
1989. aastal läksin sõbranna kutsel Põlvasse siiditrükki tegema. See oli hea väljakutse, sest olen alati olnud kunstikalduvusega. Ka kõrgema palga saamise võimalus oli suurem. Elu tegi täieliku pöörde rubla aja lõpus ja ma ostsin Põlva Automile kuuluva firma, mis oli üks vähestest, mis tegeles tol ajal siiditrükiga.
Ajad olid aga keerulised. Eestis polnud sel ajal ju arenenud siiditrüki süsteem. Kanadasse minek andis võimaluse siiditrükki paremini uurida ja tundma õppida.
Millega Te Kanadas tegelete?
Töötasin lapsehoidjana kolm aastat. Palk oli väga väike. Hakkasin tegema kuivlilledest seadeid ja neid turuhoones müüma. Igal rahalisel võimalusel külastasin lillenäitusi ja -üritusi. 1997. aasta septembrist alustasin kodude koristamisega.
Klientuur kasvas kiiresti, sest kui oled hea tegija, levivad uudised selle kohta ruttu. Päevad olid pikad ja ma töötasin kuus päeva nädalas. Peale 9-10tunnist koristamist oli vaja ka koduaias korda hoida, lisaks töötasin veel oma lilleseadetega, et neid turule viia. Magamiseks oli aega umbes 4-5 tundi. Kaks aastat hiljem palkasin esimese töötaja. Nii hakkas minu koristusäri (Marets Quality Home Cleaning Services) järjest suurenema.
Tänaseks teeme ühe kuu jooksul koduvisiite umbes 300 kliendile. Töötajaid on 15-20 ringis, osad neist poole kohaga. Meil on raamatupidaja ja töödejuhatajad.
Minu parem käsi on minu kasutütar Jackie, kes tegeleb otseselt tööliste ja planeerimisega.
Koos teeme visiite klientide kodudesse ja otsime uusi kundesid. On uhke öelda, et oleme alates 2008. aastast võitnud Toronto parima koristusfirma tiitli. Kõik saab alguse kvaliteedist ja klienditeenindusest. Samas tegutsen ka kõrvalt Maret Designs lilledega.
Olin 12 aastat tuntud restoranis lilleseadja. Praegu löön aktiivselt kaasa Toronto lilleüritustel ja -show'del.
Teen pulmakaunistusi, peodekoratsioone, väliseadeid, poe vaateaknaid ja, kui vaja, siis ka matuselilli. Seda äri ei reklaami ma kuskil, vaid teen niipalju kui suudan. Vahel pean suuremad tööd tagasi lükkama.
Kuus aastat tagasi hakkasime kanadalasest mehega välja töötama looduslikke puhastusvahendeid, sest keemia hakkas igas mõttes tervisele. Sinnamaani puudusid vahendid, mis oleks teinud hea töö puhastusel ja samas olnud 100% looduslikud. Minu inseneriharidusega mees hakkas uurima vanu retsepte ja meie koduköök sai laboratooriumiks.
Sellest sündis meie 100% looduslik puhastustoode Simple Sudz, millega me veel suurele ringkonnale tuttavad ei ole, kuid paari aasta jooksul loodame ennast rohkem tutvustada.
Kuu aega tagasi hakkasime sisse seadma suuremat tootmishoonet ja esimesed suuremad tootmismasinad paigaldame lähimas tulevikus. Oleme Simple Sudzi viimasel kahel ja poolel aastal ka Eestis väikestviisi tutvustanud ja see peaks isegi mõnes Võru poes saadaval olema.
Lisaks olen viimane kuu õppinud paberikunsti, sest sellest on kujunemas väga suur disainitrend. Nii interjööris kui ka lillenduses.
Leidsin Jaapani paberikunsti õpetaja ja tahan seda rohkem õppida. Uskumatu, et isegi seinasid tehakse paberist. Tohutu huvi on sellega rohkem tegeleda.
Kui keeruline oli välismaal kohanemine ja enda ülestöötamine?
Olen inimene, kes kohaneb kiiresti võõrastes oludes. Kõige suurem probleem oli keeleoskus, sest minu esimene abikaasa oli eestlane ja seega kodune keel oli eesti keel. Lisaks suhtlesime me ainult eestlastega ja töö kõrvalt oli raske keelt õppida, sest päevad olid pikad.
Nüüdseks mõtlen tööasju inglise keeles ja iga päev just eesti keelt ei räägi. Aga usun, et minu emakeel on hästi säilinud ja see ei unune iialgi. Kodustega räägin üle paari nädala ja Eestiga suhtlen väga tihedalt.
Enda ülestöötamine võtab aega, kui pole kedagi, kes sind aitaks ja juhiks. Kõik tahavad näha sinu akadeemilist Kanada tausta ja isegi autojuhiload tuli uuesti teha. Siin ei tunnistata Euroopa juhilube. Seega uus algus igas mõttes.
Missugune on Teie seos Vastseliinaga praegu?
Vastseliina oli ja jääb mulle elu lõpuni armsaks. Suhtlen sealsete ja ümberkaudsete inimestega siiamaani. Igal korral kui Eestisse tulen, käin ka Vastseliinas.
Kas tulevikus on plaan Eestisse/Vastseliina naasta? Miks?
Olen Eestis käinud vähemalt kahe aasta tagant ja vahel aastas kaks korda. Kuna meie toode on ka Eesti turul, siis viimaste aastate jooksul olen rohkem käinud just tööalaselt. Perega kohtun alati ja olen püüdnud ka armsate inimestega kokku saada. Eestisse elama tulemise plaane esialgu pole, kuid ära kunagi ütle ei iial.
Ideaalne oleks, kui suvel saaks Eestis olla paar kuud.
Toronto on suvel liiga palav ja niiske ning see ei meeldi mulle siiamaani. Sügiskuud - september ja oktoober - on kuud, millal peab Kanadas olema. Ma ei tea, kas veel kuskil maailmas nii ilusat ja värvirikast sügist kohtab.
Ega asjata ei öelda, et Kanada on vahtralehemaa
