GYMNAESTRADA 2003 Lissabonis ehk sõpruse õied puhkesid õitsele (1)
Sport | 01 Aug 2003  | Aino SiebertEWR
Äsja lõppes Portugali pealinnas Lissabonis võimlejate suurüritus — Gymnaestrada, mida on korraldatatud viimase 12 aasta jooksul iga nelja aasta tagant Ülemaailmse Võimlemisföderatsiooni (FIG) algatusel. Peale taasiseseisvumist on kodumaad üritustel esindanud Eesti Võimlemisliit. Lissabonis olid eestlased seekord esindatud rahanappuse tõttu vaid kahe rühmaga — 4-liikmeline mees- ja 12-liikmeline naisrühm. Eesti delegatsiooni juhtis Eesti Võimlemisiidu asepresident Viktor Saaron. Lisaks Kodu-Eesti võimlejatele võtsid üritusest osa eestlaste võimlemisrühmad Kanadast ja Rootsist.

Võimlemine on üks vanemaid spordialasid, mis sai alguse 19. saj. I poolel. Samast ajast pärinevad ka esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Tartus, kui 1820.a. ülikooli lektor Eduard Raupach, kes oli eelnevalt Saksamaal ja Itaalias õppides tutvunud Jahni võimlemissüsteemiga, hakkas seda innukalt Eestis propageerima. Uus „kunst“ hakkas levima nii üliõpilaste, professorite kui gümnasistide seas. Esimesed võimlemisseltsid tekkisid Tallinnas 1863.a. ning samal aastal peeti esimene 300 osavõtjaga „turnipidu“ ülikoolilinna Toomemäe võimlemisväljakul. Eesti Võimlemisliit asutati 1934.a.; selle tegevus katkes, kui punaarmee okupeeris Maarjamaa. Vabaduse saabumisega 1989.a. taastati ka liidu tegevus. Tänaseks kuulub liikmeskonda 32 klubi ja 14 üksikliiget.

Kas on midagi toredamat, kui leida võõrale maale reisides eest häid ja hoolitsevaid sõpru? Lissaboni Eesti Seltsi president Rein Topper nõustus kohe, kui kuulis, et Gymnaestradale tulevad eestlased, kostitama kaasmaalasi huvitava programmiga. Eesti Võimlemisliidu liikmete saabudes 18. juulil Portugali pealinna võttis Rein Topper koos seltsi juhatuse liikme Priit Kiviga külalised südamlikult vastu ning tutvustas neile Portugali metropoli ja selle südames kõrge mäe otsas asuvat iidset Püha Georgi kindlust. Esimesed mõttevahetused Kaie Andersoni, Lea Kriibi, Katri Kivendi (need toredad naised tegelevad järelkasvu võimlejate treenimisega) ning Viktor Saaroni, Kaido Randalu, Peeter Sulu ja Ahto Randlaga toimusid kindluse kohvikus. Külalised olid vaimustuses mitte ainult majesteetlikust vaatest linnale, vaid ka vabalt kõndivatest paabulindudest. Hiljem, laskudes tagasi alla Rio Tejo jõe kaldal asuvasse linna, otsustas rühm üksmeelselt maitsta võõrustajamaa traditsioonilisi sütel grillitud sardiine, mille juurde kuulus loomulikult ka kohalik vein. Omalt poolt olid eestlased toonud külakostiks kaasa musta leiba ja „hundijalavett“ — Saaremaa viina.

20. juulil toimus Rahvusstaadionil Gymnaestrada avatseremoonia, kus osales 52 riiki. Suurim võimlejate rühm — 3700 sportlast — oli saabunud Shveitsist. Kokku oli osavõtjaid ca 25.000. Võimlemisfestivali kuulutas avatuks Portugali peaminister Durão Barroso ning sellele järgnes võõrustajamaa võimlejate poolt esitatud suurepärane modernne etendus maailma globaliseeruvast ühiskonnast. Pidu lõppes efektse ilutulestikuga.

Võimlejate ametlik kava oli väga tihe, kuid esinemiste vahel korraldas Lissaboni Eesti Selts eestlastele rongisõidu Sintrasse, mis asub pealinnast 30 km kaugusel. Tõus mäkke, kurikuulsa Palácio da Pena suunas kulges mööda kaunist ja maalilist looduslikku mägirada. Poolel teel puhati jalgu ja maitsti ahvatleva sisuga piknikusaiu kosutava Alentejo veini ja karastava Vinho Verde (roheline vein) saatel. Nii koguti uut energiat. Loss, mis on ehitatud kuningas Ferdinand II poolt armastuse märgiks oma abikaasale Mariale, võlus oma kohati ehk imeliku, kuid samas suurepärase arhitektuuriga, meenutades tõelist muinasjutulossi, mida oleme kohanud ka Hans Christian Anderseni muinasjuttudes. Paljudele oli üllatuseks, et kuulus taani muinasjutuvestja ongi lühikest aega elanud Sintras ning ammendanud sealsest ilust inspiratsiooni oma lugude kirjutamiseks.

Järgmisel õhtul koguneti Rein Topperi koju ametlikule vastuvõtule. Kaugeid külalisi oli tulnud tervitama ka Eesti Vabariigi ajutine asjur Portugalis Märt Piiskop koos abikaasaga. Vastuvõtul viibis veel seltsi aktiivne liige ja sekretär-kroonik Dea Klimbek. Laud oli rikkalikult kaetud puuviljade, erinevate juustude, küpsetiste (lehttaigna põhjal õun kitsejuustuga), Portugalile omapärase hõrgu singi ja erilist vaimustust tekitanud magustoidu — mangokreemiga. Ja kuidas seda tehakse, soovisid kõik teada. Rein Topper, kes ei ole mitte ainult suurepärane organisaator, vaid ka hobikokk ex animo, valgustas mangomagusa hõrgutise valmistamise saladust. Peale rüübati kõikides toonides saadavat kohalikku veini ning leiti, et eestlaste jaoks on maailm ikka väike küll. Kõike seda saatis Karl Madise ja Margus Martmaa mahe instrumentaalmuusika plaadilt „Lahe muusika“, kus taustal kuuldub romantilist merekohinat.

Kanada eestlasi esindas koosviibimisel Annely Riga, kes asutas juba 23 aastat tagasi ookeani taga võimlemisklubi „Ritmika“. Kiidusõnadega seltsi aadressil ei oldud kitsid, lisaks Viktor Saaronile jagas ka Piia Mündel ohtralt tänusõnu Lissaboni Seltsile, tänu kellele oli eestlastel üldse võimalik tutvuda portugali kultuuriga. Pärast vastuvõttu mindi üheskoos uudistama Rio Tejo metropoli ööelu. Kahjuks polnud võimalik Rootsi eestlastel tiheda kava tõttu koosviibimisel osaleda.

24. juulil toimus Atlandi paviljoni Tejo saalis Balti õhtu teemal „A Path of the Life“, kus oma võimlemiskavadega esinesid täissaalile kõikide Balti riikide võimlejad. Kavad rullusid publiku ees oma erinevuses lahti nagu lehed muinasjuturaamatust, silma torkas nii esinejate professionaalsus, raskusaste ja lavastuste kõrge tase kui ka valitud kostüümid ning kasutatud abivahendid. Eestlaste kava tipphetkeks oli saalis ühtäkki, keset Portugali, kuulda kaunist Raimond Valgre „Muinaslugu muusikas“, selle saatel kulges harmoneeruv naisvõimlemiskava, mille juhendajaks oli legendaarne võimleja Liia Palmse, kes ise küll kahjuks kohal ei viibinud. Esinemise järel kogunesid seltsi liikmed koos meremeheriietes eesti võimlejatega veel EXPO keskuses asuvale populaarse õllerestorani terrassile ning võtsid vastu kiidusõnu etendust jälginud külalistelt, kes esinejad ära tundsid. Äratas imestust, et keskeas mehed on sedavõrd heas vormis, et viskavad laval saltosid justkui noored.

Üirtuse kõrgpunktiks oli Gala show Atlandi Paviljoni (Pavilhão Atlãntico) suures saalis. Sinna olid valitud esinema parimatest parimad — 22 võimlejate rühma 17 riigist, nende hulgas ka tüdrukud Kanada klubist Kalev Estienne, kelle juhendajaks on eestlanna Evelyn Koop ning Malmöflickorna rühm Rootsist, juhendajaks samuti meie kaasmaalane Tiina Leesment-Bergh. Eesti Võimlemisliidu asepresident Saaron jäi etendusega väga rahule, öeldes, et show oli hästi ja atraktiivselt üles ehitatud. FIG-i gaala koregraaf, Maria de Lourdes Durães ütles kokkuvõttes: „Ma loodan, et see hetk on maagiline ja fantastiline teile kõigile ja see täht, mis särab täna, jääb alati üheks osaks teie ettekujutuse universumist.“ Võimlemisfestivali lõputseremoonia kanti otse üle Portugali riigitelevisioonis. Nädala väldanud üritusel said kõik osalenud võimlemisrühmad näidata, mida aastaid oldi harjutatud. Kava andis rõõmsat värvikat jumet kogu Lissabonile. Ekstraklassi esituste järel võttis sõna FIG-i president Bruno Grandi, kes on ühtlasi ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige. Ta tänas osalejaid ja korraldajaid ning toonitas võimlemise ja liikumise tähtsust igaühe elus. Portugal tagastas Gymnaestrada lipu FIG-ile, kes omakorda andis selle pidulikult üle järgmisele korraldajamaale, Austriale. Seega — kohtumiseni 2007. aastal Dornbirnis!

Lahkudes tänas Eesti delegatsioon eesotsas Viktor Saaroniga südamlikult Lissaboni Eesti Seltsi ja eriti president Rein Topperit külalislahkuse ja suurepäraste ürituste organiseerimise eest. Tõepoolest, kohtumised Portugali pealinnas näitasid elavalt, et ka väike selts saab heal ning õigel juhtimisel palju korda saata. Seltsi poolt organiseeritud üritused tõid kokku erinevates maailma nurkades elavaid eestlasi ja võimaldasid mitte ainult Portugali kultuuriga tutvumist, vaid ka mõttevahetust ning uute sõpruste sõlmimist, mis tuleb kasuks eestlaste ühendamisele üle kogu maailma.

Aitäh Rein Topperile ja teistele seltsi liikmetele meeldejäävate päevade eest. Kauaks ei saagi nad loorberitele lebama jääda, sest juba 8. augustil algab uus suurüritus „Suvi Lissabonis“, mille raames korraldatakse kuni 13. septembrini nn. Miniexpo. Juba eelnevalt on honorarita töötavad vabatahtlikud eesti sõbrad teinud kõva tööd ja kandnud hoolt selle eest, et Eestit tutvustav „box“ oleks inforikkalt esindatult.

Rohkem informatsiooni saab seltsi koduleheküljelt: www.lisest.org


 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Andrus17 Aug 2003 07:42
Igati tore lissabonlaste poolt! Üldse võiksid ju ka eestlaste organisatsioonid samuti rohkem suhelda teineteisega ja vahetada ühtlasi kogemusi, teha külastusi jne. Kõigest sellest oleks tore lugeda!
Palju edu Portugalis Eesti seltsile ja ikka samas vaimus edasi! Tublid!
Käisin ka nende kodulehel ja seda enam tublid, et nii lühikese ajaga on nii palju jõudnud korda saata. Suuredki seltsid tihtilugu ei suuda seda! :-)

Loe kõiki kommentaare (1)

Sport